lohmama`lohmama, lohmataSaLäsporLä, MihTõsPJgIisKJnPuh, `lohmadaVNgIisR 1.midagi lohakalt, hoolimatult tegema `Lohmab `einad `luomale ette, kuda `juhtub; `Lohmas vikkatiga mõne `korra, oligi täma `niitamineIisR; `lohmab üelda, mis süĺg suhu tuobIis; `lohmab mutku ärä [teha] KJn || kui vikati suu väga suur oo, siis akkab `lohmama, ei võta `eina läbi metteMih 2.ära tallama, maha vajutama `lohmavad viĺla seesKse; Lehmad `pääsid karjasmaalt `lahti, joosid põllal ja `lohmasid kaera kõik ää; Rahe `lohmas porgandi varred ää, ma `mõtlesi, et koer see `lohmaja oliHan; lohmand ära [vilja] PJg 3.lohmerdama, kahlama Lume sihes `lohmamene väsitab ää Han; mes sa lääd sinnä `lohmama, läbi pori `lohmamaPuh 4.midagi hoogsalt tegema a.pahvima `lohmab suure piibuga; sa `lohmad seda `piipu Jäm; igavene nöginina, `lohmab - - `irpsast Musb.(töötamisest) sa oled siit ulga ää `lohmand, `jöudand `niita nii palju Khk Vrdlohmima