[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
lohk2 lohk g loh|u Jõe VNg(n `lohku) Jäm Mär Nis Kei Juu Jür Jä Kad VJg IPõ Ksi Plt, -o Lüg Jõh Tõs Juu Pil KJn Se; luhk g luhu Mär Vig Kse PJg Rap; `lohko g loho Jõh Vai
1. pool kaalikat või kapsapead; suurem viil lohud, nied `pandi `sinne `raiutu `kapsaste vahele [hapnema] - - moni lohk sai ikke `panna, nigu `maius `toitu `saima VNg; nied lohod siis, `tõmmeti pää `puolest ja nied `lauditi `tõrre `põhja - - kui keväde õlid `kapsad `õtsas, siis `süödi neid `tuoreid `lohkosi Lüg; panemo `kaaliga `lohko `ahjo Vai; kaali `lohkusi pannasse `kartle `lohkude `ulka, kui keedetasse Mär; kaaled lõegatasse koa tüki `kaupa kardulete ja liha `seltsi, sis oo nasamma luhud Vig; pool peäd on lohk. need lohod `autakse ää ja pannakse `apnema, on aue kapsas; koaĺ soab kat́ti lõegatud lohoks, `keema `pandud Juu; Sia pia `pańdi `kiema, pärast `terved kardulid `piale. Kel kaalikaid oli, pani kaalika `lohku kua Amb; aue `kapsad said `autud, raie `kapsaid `pańdi vahele. teine rida `tooreid `lohkusi ja teine rida aue `kapsaid Pee; said `tehtud nisused lohud, pia sai kolmest `tehtud või `puolest, lapsed `tahtsid neid `kangesti, et tuo aga `lohkusi Kad; küpsetasin kaalika lohu ära Iis; lohk on ia paks tükk. `peidla `paksused tükid leigati kaali küllest, need olid kaali lohud - - `kartulid lõiguti ka `lohkudest Lai; ta pani kaali lohud `ki̬i̬ma Ksi; keedeti `kartuli `lohka ja liha Pil
2. pooleks tehtud palk, lõhk kui `lüöme `paksu puu `lõhki, siis `jääväd lohod Lüg; üks na pikk puu jump `lõhki `löödud, siis see pool oo luhk - - luhud saavad lõhutud, kui `ahju pannakse Mär; lohk on nihuke paĺgist `saetud või lõhutud Juu; kui üks puu pakk `lõhki lüiasse, siis puol sellest pakust on üks lohk, kui lohk viel `lõhki lüiasse, siis on juba alg Koe; Vanaaegsed kerstud õlid kõik lõhutust `lohkudest `tehtud Trm; jäme puu lüiasse `lõhki, sis on lohod KJn || kild tarõ takah om livva lohk innõ, tiiä äiʔ kes `kat́ski om lööńüʔ Se Vrd lohmus2
1. pool kaalikat või kapsapead; suurem viil lohud, nied `pandi `sinne `raiutu `kapsaste vahele [hapnema] - - moni lohk sai ikke `panna, nigu `maius `toitu `saima VNg; nied lohod siis, `tõmmeti pää `puolest ja nied `lauditi `tõrre `põhja - - kui keväde õlid `kapsad `õtsas, siis `süödi neid `tuoreid `lohkosi Lüg; panemo `kaaliga `lohko `ahjo Vai; kaali `lohkusi pannasse `kartle `lohkude `ulka, kui keedetasse Mär; kaaled lõegatasse koa tüki `kaupa kardulete ja liha `seltsi, sis oo nasamma luhud Vig; pool peäd on lohk. need lohod `autakse ää ja pannakse `apnema, on aue kapsas; koaĺ soab kat́ti lõegatud lohoks, `keema `pandud Juu; Sia pia `pańdi `kiema, pärast `terved kardulid `piale. Kel kaalikaid oli, pani kaalika `lohku kua Amb; aue `kapsad said `autud, raie `kapsaid `pańdi vahele. teine rida `tooreid `lohkusi ja teine rida aue `kapsaid Pee; said `tehtud nisused lohud, pia sai kolmest `tehtud või `puolest, lapsed `tahtsid neid `kangesti, et tuo aga `lohkusi Kad; küpsetasin kaalika lohu ära Iis; lohk on ia paks tükk. `peidla `paksused tükid leigati kaali küllest, need olid kaali lohud - - `kartulid lõiguti ka `lohkudest Lai; ta pani kaali lohud `ki̬i̬ma Ksi; keedeti `kartuli `lohka ja liha Pil
2. pooleks tehtud palk, lõhk kui `lüöme `paksu puu `lõhki, siis `jääväd lohod Lüg; üks na pikk puu jump `lõhki `löödud, siis see pool oo luhk - - luhud saavad lõhutud, kui `ahju pannakse Mär; lohk on nihuke paĺgist `saetud või lõhutud Juu; kui üks puu pakk `lõhki lüiasse, siis puol sellest pakust on üks lohk, kui lohk viel `lõhki lüiasse, siis on juba alg Koe; Vanaaegsed kerstud õlid kõik lõhutust `lohkudest `tehtud Trm; jäme puu lüiasse `lõhki, sis on lohod KJn || kild tarõ takah om livva lohk innõ, tiiä äiʔ kes `kat́ski om lööńüʔ Se Vrd lohmus2
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|