[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
lohistama1 lohistama Kuu(-mma) VNg IisR Jäm Khk Kaa Vll Pöi Muh Rei Mar Mär Kse Tor Hää Saa HaLä JMd Tür Koe VJg Trm Plt KJn, lohe- Tõs Aud; tud-part lohõstõt Khn
1. mööda maad (järel või järele) vedama; lohinal liikuma hüle ise hakkas lohistamma `hendäst `augu `puole `aeva Kuu; Lohistasime `saadud kokku IisR; ää lohistag kotti sedasi maas, kot́t kulub läbi Khk; eina aal lohistakse labusi küüni `juure Vll; `Tuhli moal lohistes räätsa pöhad kuluvad enne `aegu alt ää Pöi; ragi lohistatse puadi `järge pika kööve või keti `otsas Muh; Möni inimene veab `jälgu järel, lohistab iga sammu pääl Rei; vasikas läks palgiga lohistes menemä Mar; lohista see kot́t `teise `kohta Kse; uńt lohestab lammast - - võtab teese jalust `kinni, lohestab järel; tuas, siis [ma] lohesta `jalgu kaada maad Tõs; Oksad olid tie `kõrva lohõstõt Khn; oli lohestan ta `voodise Aud; lohistan `liivi `mööda `põhja, et kalad alt läbi ei `pääse Saa; punane paĺk tuld ülevelt katuse arja pialt `alla lohistes ja `vierend `räästa alt `sisse Kei; näe, lohistab seeliku saba `mööda moad Juu; ää lohista `jalgu järel JMd; võt́tis poisil jalast `kińni ja lohistas kui `suatu oma järälä VJg; mees jäi `jalgupidi `õhjade `külge `kinni, obune lohistas teist mööda `põldu tükk moad Trm || fig rattad (vanker) o teese käe lohista (kasutada, kulutada) Muh | reagib nii pikka ja venitab enese sõnu või mõni ütleb, et lohistab enese sõnu Hag
2. tasandama, siluma puu äkega veel lohistadi kardolid Mar || fig üle libistama tä lohistan mud́u `kergeste üle, põle `viisin `iästi tehä `ühti Tõs Vrd lohutama1
3. tallama Oder on puhas ää lohistud, tea‿b kes sii sihes lohistamas käind on Pöi
Vrd lohastama1, losistama
1. mööda maad (järel või järele) vedama; lohinal liikuma hüle ise hakkas lohistamma `hendäst `augu `puole `aeva Kuu; Lohistasime `saadud kokku IisR; ää lohistag kotti sedasi maas, kot́t kulub läbi Khk; eina aal lohistakse labusi küüni `juure Vll; `Tuhli moal lohistes räätsa pöhad kuluvad enne `aegu alt ää Pöi; ragi lohistatse puadi `järge pika kööve või keti `otsas Muh; Möni inimene veab `jälgu järel, lohistab iga sammu pääl Rei; vasikas läks palgiga lohistes menemä Mar; lohista see kot́t `teise `kohta Kse; uńt lohestab lammast - - võtab teese jalust `kinni, lohestab järel; tuas, siis [ma] lohesta `jalgu kaada maad Tõs; Oksad olid tie `kõrva lohõstõt Khn; oli lohestan ta `voodise Aud; lohistan `liivi `mööda `põhja, et kalad alt läbi ei `pääse Saa; punane paĺk tuld ülevelt katuse arja pialt `alla lohistes ja `vierend `räästa alt `sisse Kei; näe, lohistab seeliku saba `mööda moad Juu; ää lohista `jalgu järel JMd; võt́tis poisil jalast `kińni ja lohistas kui `suatu oma järälä VJg; mees jäi `jalgupidi `õhjade `külge `kinni, obune lohistas teist mööda `põldu tükk moad Trm || fig rattad (vanker) o teese käe lohista (kasutada, kulutada) Muh | reagib nii pikka ja venitab enese sõnu või mõni ütleb, et lohistab enese sõnu Hag
2. tasandama, siluma puu äkega veel lohistadi kardolid Mar || fig üle libistama tä lohistan mud́u `kergeste üle, põle `viisin `iästi tehä `ühti Tõs Vrd lohutama1
3. tallama Oder on puhas ää lohistud, tea‿b kes sii sihes lohistamas käind on Pöi
Vrd lohastama1, losistama
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|