Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 2 artiklit
lodima1 lodima Sa Muh Mar Han Tõs Aud Kei 1. käima, kolama oli `siia `ümber`kouta lodima läind Jäm;
lodib mere `ääres `ühte `jooni Khk;
Kus te niid lodimas keisite Kaa;
Emal pole poisist mingit abi, poiss muukut lodib mööda küla Pha;
Kes teab, kus nee lodima läksid Pöi;
ma ole väsin, ma sai eele lodida;
ää akak `ilma kaudu lodima Muh;
Kus sa naa koua lodisid Han 2. aeglaselt liikuma; roomama putukad lodivad keik Kär;
Lest lodib liiva peal Krj;
lodib `pääle sääl `järges, kaks vana obust ees (kündmisest) Pha;
Täid lodisid teisel rae peal;
Aŋŋeras lodib nii tasakest `põhja kauda Pöi;
kärnkond lodib, teine kond üppab;
mudilased oo pisikesed linnud, suuremad kut seased - - nee‿p lenna, nee lodivad;
mene rutemini, mis sa lodid;
vähk lodis põrandal Muh;
tegi kärru tühjaks ja läks lodides tagasi Kei ||
laisklema lodib aga `peäle, viidab `aega, ei taha kedägi tehä Tõs Vrd lonima Vrd klodima
lodima2 lodima Jäm Khk Kad
1. solistama, lodinal midagi tegema siad lodivad süia lot́-lot́; `Moole `meeldib vees lodida Jäm; siga lodib, lodivad `süia; vee seest loditase `eina, `aetase kogu Khk
2. sööma lammas lodib kõik `nahka Kad
3. lobisema lapsed panevad muidu vahe `pεεle lodima (räägivad täiskasvanute jutule vahele) Khk