[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

lobisema lobisema Kuu RId/-mma Vai/ Jäm Khk Krj Vll Pöi Muh L Ris Hag Juu Kos JMd Koe VJg I Plt KJn Vil TLä, -eme Pst Hls Krk San, -õm(m)a Khn Urv Krl(-õ) Plv Räp Se Lei
1. palju (tühja juttu) rääkima kie pali lobiseb, sie valestab ka Lüg; lobiso kaik `vällä Vai; lobiseb keik maai·lma täis Jäm; mis inimene peaks oma `suuga nenda lobisema Khk; Kõik mis ta kuuleb, selle ta kohe `välja lobiseb Pöi; ma ei taha `tühja lobiseda Muh; suu oo `loodud lobisema, `pandud paelu `rääkima Mih; Ää lobisõg süemä `aegõs Khn; nüid sa oled küll lobisenud, mine vahel kodu ka Saa; küll selle mokk ete lobiseb peas Juu; küll nad lobisevad, ei sua `aega `süöma tulla Koe; sinu lobisemist ei taha `kuulda Iis; si̬i̬ `läträb ja lobiseb, ei `õtsa, ei perä; nõnna lobiseb `juśku koon õlesi Kod; `mitmest suust käis läbi, iga üks `ütles: ei maksa `väĺja lobiseda Lai; igav üksi, tahaks kellegagi lobiseda Plt; temä lobiseb puha kätte, mis ta kuuleb Hls; ma nii sama lobise, `naĺla vai lobi võib jo olla Nõo; ärä lobisegu mud́u San; ta vana rabakarask, kes kõ̭iḱ `vällä lobisõss Urv; ku kohvikańn keevät, sõ̭ss naste suu lobisõvat Krl; tu̬u̬ om `taitsa, kes paĺlo ei lobisõʔ, tõist ei `teotaʔ Räp
2. vulisema, solisema; lodisema juba järve kallas lobiseb, vist akkab järve tuul Trm; `katsed tilguvad nõnnagu lobiseb; pada ki̬i̬b nõnnagu lobiseb Kod; meil tuĺl iilä `vihmä nigu lobisi Har; tsiga sööse ku lobisõss inne Plv; päält vihma sõidat kohe ratastõgaʔ, [tee] lobisõss Se
Vrd labisema, lobisama, lodisema