littulittuspor Pä, KJnSJnMRanSanKrlHarRõuPlv, -oMihVasRäptihedalt kokku, üksteise ligi `kaapsad `vaobad litto Mih; einad oo vihmaga littu vajunAud; viĺla saod vajuvad littu, kui nad põle `ästi kuevad Tor; ma panen laasid littu, lähab väham `ruumi; kui levad on littu `pantud, siss on pät́s pät́si pääl Saa; ku kalasi `soolame, sis paneme littu KJn; me kanade sule om ike littu mahanTrv; rõõva om littu pant `kirstuPst; nüid om na (puud) littu maha pant, sellepest ei saa tuli palade; ku like vili olli, sõ̭ss `vaie littu Krk; kui `endäle puid sai lõegatuss, sai `riita `pantuss äste littu; ain vajob littu, ei kuiva ärä, siss korguta ülessRan; nee omma˽kuiva rüäʔ, neid võit häste littu haḱki pandaʔHar; sää leeväpät́si˽kõ̭ik ilustõ˽littuRõu; puuʔ omaʔ ni litto `pantovaʔ, et tuld ei võtaʔ ka vahelõ Räp || viltu [aed] littu maha `pandudPärVrdliitu, litvu