lipsatamalipsatamaVNg/`l-/ JämKseTõsTorSaaJürJMdKoeTrmKodPltKJnNõo, -eme Hls, -õmmõ Krl; ipf (ta) lipsati Har 1.lipsama; libisema `sohke libe asi, ei seesä pios, lipsatab `lahti Tõs; jalg lipsatand, kohe joonelt `rumle vahele ja tükk otsast ääTor; vana inimese jalg lipsatab rutem kui nuorel; koer lipsatas kääst `lahtiJMd; seep lipsatas kätä vahelt `kaussi; tadrik lipsatas kääst mahaTrm; vihmauśsid tulevad ku verokad `väĺjä, ja õtse kõva mua sidess tuleb ku lipsatab väĺjä; `kargas üle aia ku lipsatas Kod; nii kui teist tadrekud tõstnd, eks iir ole all olnd ja lipsatas `väĺlä koheKJn; jalg lipsati, mudku lätsi mahaHls; küll om taal kaŕjapoisil virk jalg, näḱk, et perremiiss tuĺl, siss oĺl aiamulgust läbi nigu lipsati ennedä Har || ku silm on, siis lähäb ku lipsatab [lõnga nõela taha panemine] KodVrdlipsuma 2.vilksatama, välgatama Lipsatab korraks `silme ette Jür; saba õts vi̬i̬l lipsatas Kod