[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

lind lind g linnu eP(-o Vig Ris) M T spor V, `linnu R/n `lindu VNg Vai/; lend g lennu spor Lä(-o Mar Kul Vig), Mih/-o/ Juu SJn; ljõnd g ljõnnu Khn
1. lind Lind saab `süüä `laulu iest, inimine tüö iest; Neid `lindu on `kerge `püüdä, mes madalald `lendäväd (kergeusklikku on lihtne petta) Kuu; nie (rebased) `süevad jo keik neid `veikesi `lindu Hlj; paha `ilma lind, punase `kuuga (kuuega), kisendab, `kriunub, saab paha ilma; eläb `linnu `viisil, ei õle aset egä `paika, tänä siin, `omme sääl Lüg; Muhe nägu nagu õles lind sittund pihu; Lind `lennab üle mere, `tiivad `tilguvad `verda = aerupaat Jõh; ole nenda `atses kut koer linnu taga (kärmas tööle) Jäm; kullid ning `seantsed on `murdijad linnud; ma pole täna mette iva `amba ala saand, mette `lindu pole pettand Khk; Eks ta änamist iga kevade mene lindude talve ikka teeb ka (pärast rändlindude naasmist sadanud lumest) Kaa; Kui linnud omiku `kangesti `laulvad ja vidistavad, siis pidi `jälle `vihma tulema; Iline lind nokib ikka `varbud (hilineja jääb kõigest ilma) Pöi; oherd, hall lind - - pikk kael nigu suur mast, `suures `kampas koos korjuvad Phl; oboräästäs oo `neoke must lend, karjob rääk, rääk, rääk. tä oo nii suur kui üks noor kana Mar; küt́t oli lenno maha lasnd Kul; teiste `lindute pesäse paneb [kägu] munad; linnud `petvad ää, ei tohe ilma toiduta `minna, piäb ikke [hommikul] natuke `sü̬ü̬ma Var; eläb nagu lind pääväst `päävä, põle muret kedägi Tõs; `Peksmine jäi iljaks, nüüd ulk `vilja `ljõndõ `nahkõs Khn; linnude pesad `oĺli `metmel pool lõhutud Tor; Igal talul ise taar, igal linnul ise laul (igaüks tegutseb omamoodi) Hää; elab linnu `moodi, ei söö `ühti ega kedagi Juu; terve parv `lindusi `lendas kirsipuu `otsa Tür; kana ei õle lind Iis; võsu nõnna paks, et lind kua läbi ei sua; keśsi linnu ki̬i̬lt mõessab, mõnel õlema linnu kiäled; vares, kuĺl ja arak one `vargad linnud ja `sü̬ü̬jäd, kuri ja mõrsuk, sü̬ü̬b `tõisi Kod; tema selle pääl olnugi, et krahvile `linda `laske Äks; kevadi läksime kui lumi pial `kańdis - - `õue `lindu `mängima, aasime `ühteteist taga siis Pil; sis oĺlid paar `purjus mi̬i̬st lähnd kirikusse - - ja si̬i̬ teene mi̬i̬s `oĺli auknd koera `viisi ja laulnd linnu `viisi Vil; sa olet nenda rõõmuss, ku [oleks] lind sulle `piiu sittun Trv; mõni inimen om `keŕge uneg, ku linnu suigaguge Krk; kägu ku ta ärä om munenu, siss naarab - - et las nüid `väike lind avvub `väĺlä; mes `väike, tu̬u̬ om sirk, suur om lind Ran; kõ̭ik linnu om targa, arak toona `albu sõnumit Puh; mõni püśs ei lase üttegi `lindu maha, aga tõene ku ta tu̬u̬ põraku paneb, siss om lu̬u̬m maan; tu̬u̬ käsi käib sul `õkva nigu üits lind `lendäb (kiirest kirjutamisest) Nõo; kurõʔ lääväʔ, pääsokõsõ lääväʔ, kõ̭iḱ nu̬u̬ `lämmäle `maalõ lääväʔ, nu‿mma `lämmä maa linnuʔ Plv || (jooksvast) lend `jooseb, käe ja jala sees nisoke valo Mar || fig (kergete elukommetega naisterahvast) linna lika, se oli altaesa lind, kis meestega `ümmer aeas ja `ühte elas PJg; Si̬i̬st linnust saa nüüd mõ̭ni naane Räp
2. putukas a. mesilane siis akkasivad neil siginemä iast nied `linnud Lüg; `Meie `linnud olivad iad, ei `nõelaned Jõh; Kui vahtrad öitsvad, siis linnud sumisevad nende ümber Kaa; mesilane on kaso`tooja lend Kul; miul on vi̬i̬l ju kaks puud `väiksi `lindusi Saa; linnud tegevad jagu (heidavad peret) Ris; [tal] linnud veel `puhtast `vaatamatta JJn; angervaks kasvab, ia ais, sellega suab miaritud linnu puud ära, siis linnud lähvad `sisse Kad; läksid viis mesipuud nõndasa·ma ku `undab minemä, öhes `linda ja `mi̬i̬ga Vil; lind `eiten ja temä lännü puu `sissi `aama Krk; linnud `olliva puu paku sehen Ran b. (muud putukad) nii `palju `lindusi olli `loomde `ömber Phl; erilased on ühed tigedad linnud VMr; mõnel suvel oo pali `siäskä. kui külm keväde, siis ei õle näid `linda, näije munad mädänemä ärä; lehmäd magasid kua vahel, aga linnud (parmud) ei lahe; `niiske (niisugune) punane lind `kuksi selite, paks punane kuarik seĺjä piäl Kod; erelin(e) om kige kurjep `pistje lind Krk
3. (metsloomadest) jänes kua õlema võegas lind Kod; ŕepan om kavval lind Lei; pikk lind pańd (uss salvas); võtr um mõtsa lind Lut
4. lennuk `sakslased kεisid `lindudega pommitamas; täna pole linnu kärinad kuulda, `puhkavad vähe Khk