[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

limpsama `limpsa|ma, -da spor R, lim(p)sata Jäm Khk Kaa Pöi spor L K, I Trv TLä(limbsa-) Kam; `limpsamma Plv, limpsadaʔ Har(`limssamma); `limpsame, limpsate Hls Krk San; `limpsamõ Krl, limbsadõ San
1. keelega üle tõmbama Küll oli ia suutäis, `limpsa viel tagant järele kielt IisR; kaśs `limpsab keelt, sõi kedägi iäd `asja Tõs; limpsatud nõu oĺli puhas `jusku `pestud; tal (koeral) oĺli siĺmapilgu töö keelega üle näo limpsata Saa; temal on uśsi viga, `limpsab kielt Ris; kaśs on `jälle laua peal käind, `limspab tene keelt Tür; lehm `limpsab keelega nina pialt Koe; põle muudku `vaata pealt ja `limpsa keelt, kui teene sööb Trm; si `limpsab ki̬i̬lt `tihti, laheb kas või lõua `otsa teise Ksi; ku koer `sü̬ü̬ki näeb, siss akkab ki̬i̬lt `limpsame Hls; ää suupala `olli, peni limbsass ki̬i̬ld; kassi kuramuss `soĺkse miu söögi ärä, nüid istup nukan ja mugu `limpsap ki̬i̬ld Nõo; sü̬ü̬k oĺl makus, ta sei nigu ki̬i̬lt enne limpsaśs Krl; alasi ku˽tu̬u̬ medägi `võĺssi kõnõlass, siss peräst kõnõlamist `limpsas ki̬i̬lt Har || fig isunema, himustama Ilus `tütrik, `poisid `limpsasid kielt Jõh; `Limpsab kielt `viina järele IisR; `limpsab `ki̬i̬lt, et millal suab kätte MMg; `limpsab ki̬i̬lt mõne söögi `järgi Hls; no siss provva limsass ki̬i̬lt, et nüid tulep saaḱ Kam Vrd limpama2, lipsama
2. ampsama, lonksama Ma `limpsa selle öhe suu täävega ää; See on ää limpsatud juba, tühi puŕk veel Pöi; `limpsa ära ta (mahl pudelist) JJn; `limpsas leivatüki ära Iis Vrd limbsah(h)utma, lompsama
Vrd limpsima1