liimak2, liimakas1liima|k g -kuHls(-äk) Krk(g -gu) sporT; liimak|as g -aKaaMuhspor Lä, Pä(-äk|äs, -äTõs) LaiPilSJn, -kuPst; pl liima|kudKaaKõp, -gudSaasöeebe, söepuru söö liimakad `ahjusKaa; ühed söe liimakad, kui nad `sõuksed pisiksed rügid oo, et põle kenad jämed söed mitte Muh; kui suured sööd ää `kustuvad, siss jäävad `piśsed liimakad veel järele Kse; masin ajab vahel `õhtu `pissid tule liimakid `väĺlaAud; süe liimakad `oĺlid maas, kui `piirgu sai põletud Tor; liimakaid on vi̬i̬l ahjus, `tõmma äraLai; liimaku ja tuhk kogub riikmasines alaPst; ei oole süse, söe kimu om siin paĺt, söe liimakitKrk; üd́se liimak vii nurme pääle - - vili tulep säl ilussRan; ennembi `tu̬u̬di toda üd́se liimakut sepä alasi mant, tu̬u̬ `olli rohuss sigadelePuh; üd́se om ärä liimakuss lännuva, ei anna tuld, [nii] sepikua man iks üteldi Kam || kübe pisike inimese liimakasKaa; Selle aasta kuivaga oo soostrad koa nagu liimakadHan; viljä teräd oo `pissed, peeniksed nagu liimäkädTõs; pisike õuna liimakasKhnVrdliimik1, liimukas2