[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

liha|võtte|pühad liha|võtte- Lüg IisR Pöi Kse Tõs Saa Juu(-`võtme-) HJn JõeK VMr Trm Kod Ksi KJn Pst Hls Hel Puh Nõo San Lut, -võte- Mär Kse Aud Hää Kod Plt KJn Hel Võn Kam Rõn, -vötte- Jäm Ans Kaa Phl, -vöte- Kär Kaa, -vette- Kuu Juu Äks Kõp Hel, -vete Krj Muh Emm Mar Kos Jür Amb Koe VJg I(-võde- Trm) Ran Nõo TMr Ote, -votte- R, -võt(t)õ- Võn San V(-`võ̭õ̭tõ- Vas, -võdõ Plv), -vatte- Kuu, -vate- Hää MMg, -võt́i- Kul Juu SJn Krk/-t-/, -vöt́i- Ris HMd/-t-/, -veti- Mär(-t́-) Vig(-vetti-) Kse Juu/-t́-/, -vede- Phl Lai Trv Ote, -vuode- Iis; leha|vette- Mih, -veti- Aud lihavõtted ` õstaga lihavõtte pühist muni Lüg; Kui suurel nädalal, lihavötepüade eelsel on soe, siis peale pühi läheb külmaks Kaa; ta lubas lihaveti pühade `aeges `meile `tulla Mär; lihavate pühade `ü̬ü̬si ü̬ü̬ läbi inimesed kirikus Hää; mis `enne lihavõt́tid, on suur nädäl Juu; lihavete pühad on muna pühad VJg; lihavõtte pühäd näväd one - - edemält päävä tõõsu aal õlima kõik õvven, `u̬u̬tasima kuda päev tõiseb, `vaśtsima kuda päev mängäb Kod; leerist sain `lahti - - lihavõtte pühädes KJn; lihavõtess keedeti meil iks `munne. noid sai enämbeste sibule koordege värmituss, mõnikõrd nõgestege ja vihalehestege Hel; lihavete pühä om munapühä, siss poesi tuleva manu, mugu otsi muna Nõo; lihavõtte pühil saa ma `säitsme`kümne kuvve [aastaseks] San; vanast lihavõttõ pühi `aigu `pańti häll üless Urv; keväde lihavõtõ pühi `aigu sõ̭ss, sõ̭ss oĺl suuŕ hällü pühä sõ̭ss, sõ̭ss hällüti Plv Vrd lihaottepühäd, lihavõtjapühad