[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
liba|hunt
1. mingi loom, kes koduloomale tagant sisse poeb või teda tagantpoolt murrab (ka hundi viimane poeg) libaunt, sie oli libeda `karvaga unt Jõe; libauńt, pisine must kut kaśs, vahe nina. kut loom magab, lihab looma taha, kisub looma süsikonna `perssest `väĺja Jäm; Undi `viimne poeg oli ikka pisike, seda kutsuti libaundiks Pöi; libaundid tagand `otsast tühendamese kohast kisuvad sooligad `välja Käi; libaunt on sehane, kis loomal mette kõri ei `karga, vaid tagad kisub Rei; libauńt murrab takka `looma Lih; liba uńt söön ärja tuumed ää Tõs; libauńdil peab terav nina olema, ta peab looma päraka soone väĺla `tömmama. saba alt `löhki ja akkab tagant `sööma Ris; libauńt, kis takka looma `sisse sööb Nis; libauńt muud ei `süiä, kui sööb loomal `persse takka ää; libauńt pidi olema nihuke pisike, `veise `persses `kińni nagu kera Juu; libauńt pidand uoste sies `käima KuuK; libauńt sõi `looma tagast otsast pääle, libauńt oleved loomal libasooliku `välla tõmmanu Pst || emane hunt – LNg Mar Kod
2. soend sie oli mend liba `undiks Hlj; libaunt, sie pidi õlema `muondatud inimine Lüg; vanast räägiti liba undist, liba uńt `murdas `lambud Pha; Esiti olid suured libaundid olnd, inimene teind ennast undiks, mina‿b usu `sõuksi `asju Pöi; inimesest `tehtud undid, `ollid libaundid; köis libaundiks Muh; libauńdist ei tea muud, kui et ta käis `lammaid `murdmas ja teda ei saand püśsiga `lasta; eks enne oli libauńdi `uskujaid küll Mär; inimesed on isi tein ennast uńdiks, libauńdid. `nuaga `antud libauńdile `leiba, see `nielan nua ka `alla Ris; liba uńdid, siin ei old, aga neid räägita küll, kes `muutas ennast vahest inimeseks ja vahest uńdiks JõeK; libauńt - - käis `kuśkil salaja, `murdis, nõnna `rohkem kodu`käija `moodi Lai; inime olema mõnikord libauńdis saand SJn || fig (lipitsejast, keelekandjast) oh sa liba unt, kie `teise kääst `uurib ja `teisele edesi `räägib Jõh; si̬i̬ om üit́s va libauńt tüdruku ümmer, sü̬ü̬ss ta või är Trv; libauńt - - kõneless tõisi inimisi Krk
Vrd liba1, libasusi, libe|hunt, libu|hunt
1. mingi loom, kes koduloomale tagant sisse poeb või teda tagantpoolt murrab (ka hundi viimane poeg) libaunt, sie oli libeda `karvaga unt Jõe; libauńt, pisine must kut kaśs, vahe nina. kut loom magab, lihab looma taha, kisub looma süsikonna `perssest `väĺja Jäm; Undi `viimne poeg oli ikka pisike, seda kutsuti libaundiks Pöi; libaundid tagand `otsast tühendamese kohast kisuvad sooligad `välja Käi; libaunt on sehane, kis loomal mette kõri ei `karga, vaid tagad kisub Rei; libauńt murrab takka `looma Lih; liba uńt söön ärja tuumed ää Tõs; libauńdil peab terav nina olema, ta peab looma päraka soone väĺla `tömmama. saba alt `löhki ja akkab tagant `sööma Ris; libauńt, kis takka looma `sisse sööb Nis; libauńt muud ei `süiä, kui sööb loomal `persse takka ää; libauńt pidi olema nihuke pisike, `veise `persses `kińni nagu kera Juu; libauńt pidand uoste sies `käima KuuK; libauńt sõi `looma tagast otsast pääle, libauńt oleved loomal libasooliku `välla tõmmanu Pst || emane hunt – LNg Mar Kod
2. soend sie oli mend liba `undiks Hlj; libaunt, sie pidi õlema `muondatud inimine Lüg; vanast räägiti liba undist, liba uńt `murdas `lambud Pha; Esiti olid suured libaundid olnd, inimene teind ennast undiks, mina‿b usu `sõuksi `asju Pöi; inimesest `tehtud undid, `ollid libaundid; köis libaundiks Muh; libauńdist ei tea muud, kui et ta käis `lammaid `murdmas ja teda ei saand püśsiga `lasta; eks enne oli libauńdi `uskujaid küll Mär; inimesed on isi tein ennast uńdiks, libauńdid. `nuaga `antud libauńdile `leiba, see `nielan nua ka `alla Ris; liba uńdid, siin ei old, aga neid räägita küll, kes `muutas ennast vahest inimeseks ja vahest uńdiks JõeK; libauńt - - käis `kuśkil salaja, `murdis, nõnna `rohkem kodu`käija `moodi Lai; inime olema mõnikord libauńdis saand SJn || fig (lipitsejast, keelekandjast) oh sa liba unt, kie `teise kääst `uurib ja `teisele edesi `räägib Jõh; si̬i̬ om üit́s va libauńt tüdruku ümmer, sü̬ü̬ss ta või är Trv; libauńt - - kõneless tõisi inimisi Krk
Vrd liba1, libasusi, libe|hunt, libu|hunt
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|