liba|hunt 1.mingi loom, kes koduloomale tagant sisse poeb või teda tagantpoolt murrab (ka hundi viimane poeg) libaunt, sie oli libeda `karvaga untJõe; libauńt, pisine must kut kaśs, vahe nina. kut loom magab, lihab looma taha, kisub looma süsikonna `perssest `väĺjaJäm; Undi `viimne poeg oli ikka pisike, seda kutsuti libaundiks Pöi; libaundid tagand `otsast tühendamese kohast kisuvad sooligad `väljaKäi; libaunt on sehane, kis loomal mette kõri ei `karga, vaid tagad kisub Rei; libauńt murrab takka `loomaLih; liba uńt söön ärja tuumed ääTõs; libauńdil peab terav nina olema, ta peab looma päraka soone väĺla `tömmama. saba alt `löhki ja akkab tagant `sööma Ris; libauńt, kis takka looma `sisse sööb Nis; libauńt muud ei `süiä, kui sööb loomal `persse takka ää; libauńt pidi olema nihuke pisike, `veise `persses `kińni nagu keraJuu; libauńt pidand uoste sies `käima KuuK; libauńt sõi `looma tagast otsast pääle, libauńt oleved loomal libasooliku `välla tõmmanu Pst || emane hunt – LNgMarKod 2.soend sie oli mend liba `undiksHlj; libaunt, sie pidi õlema `muondatud inimineLüg; vanast räägiti liba undist, liba uńt `murdas `lambud Pha; Esiti olid suured libaundid olnd, inimene teind ennast undiks, mina‿b usu `sõuksi `asjuPöi; inimesest `tehtud undid, `ollid libaundid; köis libaundiksMuh; libauńdist ei tea muud, kui et ta käis `lammaid `murdmas ja teda ei saand püśsiga `lasta; eks enne oli libauńdi `uskujaid küllMär; inimesed on isi tein ennast uńdiks, libauńdid. `nuaga `antud libauńdile `leiba, see `nielan nua ka `alla Ris; liba uńdid, siin ei old, aga neid räägita küll, kes `muutas ennast vahest inimeseks ja vahest uńdiksJõeK; libauńt - - käis `kuśkil salaja, `murdis, nõnna `rohkem kodu`käija `moodiLai; inime olema mõnikord libauńdis saandSJn || fig(lipitsejast, keelekandjast) oh sa liba unt, kie `teise kääst `uurib ja `teisele edesi `räägibJõh; si̬i̬ om üit́s va libauńttüdruku ümmer, sü̬ü̬ss ta või ärTrv; libauńt - - kõneless tõisi inimisiKrk Vrdliba1, libasusi, libe|hunt, libu|hunt