[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit
lesatama lesatam(m)a, leśa- Vas Räp(leeśa-) Se; lesätäm(m)ä, leśä- Kam VId lesima, pikutama naese lesätivä veedikse, siss `võeti tuli üless ja `anti jälle vokirattile tuld Kam; Las maʔ lesädä vi̬i̬l mõnõ minodi Vas; Mul vanal inemisel üt́skõ̭iḱ, koh ma leeśata õ̭nnõ Räp; kest`päivä ka timä ei lesada sukugiʔ; tulõ õi˽leib leśatõh, tulõ õi˽mat́t `maatõh Se
lesk lesk g lese R(g `leske Kuu; n, g `leske VNg Vai, `leski VNg) eP; leśk g les|e M(leesa Hel), -ä T(lesjä Ran Puh); pl leseʔ Har
1. a. s surma läbi vallaliseks jäänu mies suri `vällä, olen kaks`kümment kolm `aastat `leske old VNg; Nüid õlen kahe`kõrdane lesk, esimine ja `tõine mies `surnu`aial Lüg; jähi leseks ning vöttis kahe `aasta pärast teise naise `jälle Khk; söa `järge pailud jäid `leskedeks Vll; see oo ammu lesk oln Muh; jäin oma lastega lesese `siia maha, kui mees ära suri Tõs; lesk, surm oo teesepoole ää võtnd PJg; meie külas on pailu `leskesi JMd; `seie tuli üks lesk, naine neĺjä pojaga Trm; mea olli nende man lesen (elasin lesena pererahvaga koos) Krk; esä om leśk, tu̬u̬ naist ei võta Puh; sõ̭sar jäi lesäss, temä es taha toda lesä elu, läits tõesele mehele; võta leśk vai võta `tüt́rik, tu̬u̬ ei ole miu asi, võta tu̬u̬, kellega sul sõna sünnib Nõo; suremata lesk (lahutamata) lahku läinud isik; vallasema kenel on `tütrikul mittu last, aga miest ei õle - - sie on ka surematta lesk Lüg; Kel `naine vai mies õli `surrud, sie õli lesk, aga kes lahus elas, sie `üäldi suremata lesk Jõh; suremata lesk o see, kes akkab teist naist armastama Muh; va suremata lesk, need mes teine `teisel elavad Mar; suremata lesk, kui naene või mees ää lähäb Tõs; Lahutatud mi̬i̬s või naine on suremata lesk sellepärast, et neid surm ei ole lahutanu Hää; suremata lesk one tüd́rik, kel laps one. mi̬i̬ss tämäl ei õle surenud, ei elä, aga lapsed one Kod; leske jooksma tagumist paari mängima `nuored kävid `aeva `leske `juoksemass - - `mäŋŋiti tagumast `paari Kuu || fig Vana täna lesk, naine `nähti omiku `linna minavad Pöi b. a selline, kelle abikaasa on surnud `meie küläs on kaks `leske miest, aga `leski `naisi on mittu Lüg; mei külä `ongi `leski `naisi külä Vai; üks va lesk naine Khk; Kes `leski `naisi `aitab, see `taeva `riiki `toetab Pöi; mo ema oli lesk inimene Rei; see mees läheb lese naise `peale meheks (võtab lese naise) Mar; Lesed naesõd ning `vaesõd lapsed eläväd kua Khn; ta oli ilus plika, lesk mees võt́tis ta naeseks Juu; sa soad lese mehe - - noore lese mehe Jür; lese naese põli on `raske JMd; `õige lese naese palve minemä `seitsmess pilvess läbi Kod; mul oli üks tüdruk, lesk naene, si̬i̬ tegi kõik tü̬ü̬d Pal; vaist mõni läks lese mehele [naiseks] Vil; ennevanast nu̬u̬, kes `leśki `naisi võtiva, nu̬u̬ es `läävä kroonu pääle Ran; egass temä sinu es taha, vana `leśkä naist, ta `tahtse sinu taret Nõo c. (õpetajata kirikust) Jaani kerk on lesk kerk, äi ole öpetajad Khk; kirik jäi leseks, õpetaja läks ää Tor; ku `õptaja ärä sureb, one kerik lesk Kod
2. üksik; viljatu õlen kui üks lesk kurg, või nagu unt `üksi `päine Lüg; üks va leskkana, äi mune mette Khk; Nee on va lesed aned, nendel pole `seaste `poegi olnd Pöi; kukesilmal oo `valged `õitsed, see oo lesk, `õitseb küll, aga marju põle mette Muh; õlen üksik ku lesk kuŕg Kod
3. talvel lehes olev puude `kohta `öötässe koa, kui nendel talve lehed peal oo, `tammedel ja saardel ja, need va lesed puud Mar; lesk puu, kel talve lehed sees oo Var
4. isamesilane lesed `onvad `suuremad kui tüö`linnud, jämedämäd, ja egä nie tüöl ei käi, nie `onvad `audujad Lüg; sügise lesed `murtasse maha Kär; lesed on isast sugu - - kui emä on paaritud, visatakse `väĺja Var; isa või lesk on must ja sihuke tömp, tömbi tagumikuga PJg; `tüölised kihutavad sügise lesed puust vääĺa, talvel süömast ää Amb; leśk om suurep ku `tü̬ü̬line Krk; `leske na (töömesilased) ei kannatanava, `murdnava ärä ja visanava sääld puu sehest `väĺlä Ran; emä ja leseʔ ja `tü̬ü̬liseʔ; leseʔ, neil ei olõ `nõkla, ei ti̬i̬ʔ tü̬ü̬d ka medägi Har
Vrd läsk1
1. a. s surma läbi vallaliseks jäänu mies suri `vällä, olen kaks`kümment kolm `aastat `leske old VNg; Nüid õlen kahe`kõrdane lesk, esimine ja `tõine mies `surnu`aial Lüg; jähi leseks ning vöttis kahe `aasta pärast teise naise `jälle Khk; söa `järge pailud jäid `leskedeks Vll; see oo ammu lesk oln Muh; jäin oma lastega lesese `siia maha, kui mees ära suri Tõs; lesk, surm oo teesepoole ää võtnd PJg; meie külas on pailu `leskesi JMd; `seie tuli üks lesk, naine neĺjä pojaga Trm; mea olli nende man lesen (elasin lesena pererahvaga koos) Krk; esä om leśk, tu̬u̬ naist ei võta Puh; sõ̭sar jäi lesäss, temä es taha toda lesä elu, läits tõesele mehele; võta leśk vai võta `tüt́rik, tu̬u̬ ei ole miu asi, võta tu̬u̬, kellega sul sõna sünnib Nõo; suremata lesk (lahutamata) lahku läinud isik; vallasema kenel on `tütrikul mittu last, aga miest ei õle - - sie on ka surematta lesk Lüg; Kel `naine vai mies õli `surrud, sie õli lesk, aga kes lahus elas, sie `üäldi suremata lesk Jõh; suremata lesk o see, kes akkab teist naist armastama Muh; va suremata lesk, need mes teine `teisel elavad Mar; suremata lesk, kui naene või mees ää lähäb Tõs; Lahutatud mi̬i̬s või naine on suremata lesk sellepärast, et neid surm ei ole lahutanu Hää; suremata lesk one tüd́rik, kel laps one. mi̬i̬ss tämäl ei õle surenud, ei elä, aga lapsed one Kod; leske jooksma tagumist paari mängima `nuored kävid `aeva `leske `juoksemass - - `mäŋŋiti tagumast `paari Kuu || fig Vana täna lesk, naine `nähti omiku `linna minavad Pöi b. a selline, kelle abikaasa on surnud `meie küläs on kaks `leske miest, aga `leski `naisi on mittu Lüg; mei külä `ongi `leski `naisi külä Vai; üks va lesk naine Khk; Kes `leski `naisi `aitab, see `taeva `riiki `toetab Pöi; mo ema oli lesk inimene Rei; see mees läheb lese naise `peale meheks (võtab lese naise) Mar; Lesed naesõd ning `vaesõd lapsed eläväd kua Khn; ta oli ilus plika, lesk mees võt́tis ta naeseks Juu; sa soad lese mehe - - noore lese mehe Jür; lese naese põli on `raske JMd; `õige lese naese palve minemä `seitsmess pilvess läbi Kod; mul oli üks tüdruk, lesk naene, si̬i̬ tegi kõik tü̬ü̬d Pal; vaist mõni läks lese mehele [naiseks] Vil; ennevanast nu̬u̬, kes `leśki `naisi võtiva, nu̬u̬ es `läävä kroonu pääle Ran; egass temä sinu es taha, vana `leśkä naist, ta `tahtse sinu taret Nõo c. (õpetajata kirikust) Jaani kerk on lesk kerk, äi ole öpetajad Khk; kirik jäi leseks, õpetaja läks ää Tor; ku `õptaja ärä sureb, one kerik lesk Kod
2. üksik; viljatu õlen kui üks lesk kurg, või nagu unt `üksi `päine Lüg; üks va leskkana, äi mune mette Khk; Nee on va lesed aned, nendel pole `seaste `poegi olnd Pöi; kukesilmal oo `valged `õitsed, see oo lesk, `õitseb küll, aga marju põle mette Muh; õlen üksik ku lesk kuŕg Kod
3. talvel lehes olev puude `kohta `öötässe koa, kui nendel talve lehed peal oo, `tammedel ja saardel ja, need va lesed puud Mar; lesk puu, kel talve lehed sees oo Var
4. isamesilane lesed `onvad `suuremad kui tüö`linnud, jämedämäd, ja egä nie tüöl ei käi, nie `onvad `audujad Lüg; sügise lesed `murtasse maha Kär; lesed on isast sugu - - kui emä on paaritud, visatakse `väĺja Var; isa või lesk on must ja sihuke tömp, tömbi tagumikuga PJg; `tüölised kihutavad sügise lesed puust vääĺa, talvel süömast ää Amb; leśk om suurep ku `tü̬ü̬line Krk; `leske na (töömesilased) ei kannatanava, `murdnava ärä ja visanava sääld puu sehest `väĺlä Ran; emä ja leseʔ ja `tü̬ü̬liseʔ; leseʔ, neil ei olõ `nõkla, ei ti̬i̬ʔ tü̬ü̬d ka medägi Har
Vrd läsk1
lesä(n)tik lesä(n)ti|k g -ku = lesäng kui sańt tuli, `pańti lesätiku `piäle magama; õvvess tuled, üvä kõhe `viska `su̬u̬ja lesäntiku `piäle Kod
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|