[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

lendav `lendav Jõe Khk Kaa Jaa Muh Emm Kul spor Pä/-b Mih Vän/, HMd Rap JõeK JJn Koe Kad VJg Iis Trm Pal Pil, g `lendava Hlj Pha Rid Saa Kos, `lendva SJn; `lendäv M(`lendäve Hls), g `lendävä Kuu Khn KJn; n, g `lendava Hlj VNg Lüg Jäm Khk Hää, `lendävä Kuu Vai, `lendva Kuu IisR Jäm Khk Jaa Kul Tõs Hää HaId ViK Äks Plt Hls Ote San Har, `lendvä Kod T, `lindva V; `lendev IisK, g `lendv|a Trm MMg Ksi Lai, -ä Kod; `lindav Khk Emm Pär Ris, g `lindava Rei Kse
I. a
1. liikuv, hõljuv sie on va `lendav liiv sääl Hlj; Täna oo söuke lendav maru väljas et ajab kas sea püsti Kaa; `lendäv pori su̬u̬, ninda ku vähä astut käip üless Krk; sääl om `lendva porri - - `sinna võib `sisse vajuda Ote; `lindva muda um sääne, et `põhja ei olõʔ, ilma põh́ataʔ Plv; nüüd ta `lindvamuld `ommõgi õ̭nnõ, peedi˽nigu tuha seeh Räp; lendav aeg torm Ei tiä, kudas nad `sioksõ `lendävä `aaga Ruhnust tuldud said; `Sioksõ `lendävä `aaga ei maksa `küüsi mua tagant `lahti `laska; Mia aasi parajuttõ `mõrdu, kui läks vesikarõst `lendäväks aaks Khn
2. äkiline, äkki algav, liikuv (haigustest, valust) nüüd `ütleväd põlendikku `aiguss, `enne õli `lendav `aiguss, kui äkkiste lüöb kas inimisel ehk `luomal `kopso ehk `suolide ehk, siis sureb sõna päält maha kõhe Lüg; `lendva rabandus on äkiline `aigus; `lindav `jooskja puhu käte sees, puhu `jalgade sees Khk; se va `lendav `jooksja, käib ühest kohast `teisi Emm; teine on maa rabandus ja teine on `lendab rabandus ja kolmas on tuule rabandus Vän; `lendav `jooksev, sańt `aigus, võtab końdid kõberaks Rap; `lendva rabadus äkitselt lõi läbi VJg; `lendav rooś Trm; kulla `leste ja püśsi `rosto ja rabanduse kivi ja `juuda sitta `ańti `lendvä `aiguse `vassa Kod
II. s
1. äkiline haigus, rabandus; jooksva sel on `lendäv käünd läbi Kuu; löi südamest läbi, siis se oli `lendav; `lendava `viska `luoma maha VNg; mool on jo se va `lendava ihu sihes Jäm; `lindav see o sańt `aigus, lööb ruttu looma läbi Khk; `lendva oli `aigus. `jooksja `moodi `aigus oli. kord siin kord sial, öhest kohast `teise Kul; rabandust `üiti vanal ajal `lendvaks Vän; Inimene on `sirgus maas, `surnu, seuke inimene saadab `lendvasi `väĺla Hää; kanal ja kaśsil ja koeral, keigel sai `lendavad `saata. ikki `lehmi ja obesid oĺli `lendavaga kige `rohkem tapetud Saa; va `lindav `juosmes, üsna löhub täna mu sies Ris; kui lehm jäi `aigeks, siis `ööldi, et `lendav tuli. äkilene `aigus, värises ja JJn; `lendva on kua ravanduse `muodi, aga tegi äkki. `tervest ei suand, lõi kohe südamesse Kad; `lendav lõi läbi, kui nõnna äkitselt pureb VJg; `lendvä sõnad õlema. nõid `laskma sõnad `väĺjä, lähväd ükskõik kelle `sisse, kas luama või inimese; `lendev lei läbi ku lu̬u̬m äkitse `aigess jääb, üks punane jut́t lähäb luamass läbi Kod; si vanamees `riakis, tema vend olnd aida katusel ja `ütlend seda`viisi, et küll on täna ia `lendvad `saata, ia tuul Ksi; kui `lendev oli läbi löönd, siis pidi `lehma ehmatama, siis `ańdis järele Lai; `lendävest läbi lü̬ü̬d, äkki ku püssige lastas maha Hls; mõnikõrd lü̬ü̬b `lendvä lehmä läbi, üte kõrraga lehm joogi moĺli man maan ja valmiss Nõo; kost `lendvä läbi om löönu, tu kotuss om `õkva must Kam; `lindva lü̬ü̬ läbi pääst ja `süämest ka lüvväss läbi Kan; `lindva, tu̬u̬ um inemisel niʔ eläjäl, ega tä sordi õiʔ Rõu; `lindva om löönüʔ - - et `süämest om nigu nu̬u̬ĺ läbi lännüʔ Räp || (lendvarohtudest) aluna, `niske `allikas kivi. sie õli `luoma rabaduse roho, vanad inimised `ütliväd `lendava kivi Lüg; õige õhukene kulla `karva paber, kui luomal ravandus on, siis `antasse teda `sisse, see on siis `lendav kuld Koe; mis `lendva läbi lü̬ü̬b, seda enam ei saa parandada. kel `lendva sõnad on, `aitab kah Ksi; `lendävet `kulda andas loomale piimäge ja leväge topitse suhu Hls; imä `oitsõ iks `lindva `kulda, tu̬u̬d andass lehmäle, ku `lindva om löönüʔ Urv; ku elläi oĺl läbi lü̬ü̬d, siss ostõti `aptikist `lindva `lih́ti ja `ańti eläjele Har; tuvvass `lindva `kulda, ku elläi om ar `lindval lü̬ü̬d Se
Vrd lendaja, lendvas
2. torm kus sa `söukse `lendvaga lihad Jaa; Merel oli päris `lindav Emm; `iigla `lendav on meres olnud Hää
3. pisuhänd, kratt `lendva läind nigu üks punane tule kera, tule sorin old taga. kui ta maja `peale läind, sis maja akand kohe põlema Kos; kahest otsast ei tohi `piirgu süidätä, siiś tegevä `lendäväd KJn
4. pehme mudane loik, laugas nigu Perätjärven om mõ̭ni suuŕ haud, `vaova kotuss, vesi om alh, tu porisass ja hällüss, tu̬u̬d kutsutass `lindva Har
5. kiirus, rutt Tuli `ninda `hirmusa `lendvaga, `ehmät ärä kohe Kuu
6. lendvat tegema fig 1. peletama Kanule `tehti `toise pere `ouest `lendvat, ei ne `sinne enämb lähäki `toinekerd Kuu 2. kepslema, kargama ku vars `vällä saa, siss `müüräss ku, siss tege `lendävet Krk