[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

leivaline leivali|ne Jäm Rei VJg, `leiva- R/-vä- Kuu Lüg/, leva- Jäm Khk Kaa Vll Muh Tor, levä- KJn Hls, leeva- Juu JMd, leba- Mär(leeva-) Kse Aud, g -se; leivale|ne Koe Plt, leva- Muh Hää, leeva- Ris Juu Plt, leiba-, leia- Mar, leba- Han Mih, g -se; leeväli|ne Rõu, g -se Kod, -dse Plv; leivälõ|ni g -sõ Krl
1. kellegi toidul või teenistuses olija; leibkonna liige poig on isägä ühes `leiväs viel, on isä `leiväline Lüg; Vai neid `leivalisi `laua taga vähe on, kuus tükki `tervelt IisR; ma jähi leseks, `vöörad pojad vöttasid naised, siis ma oli nende levaline Kaa; leivaline sööb perega ühest louast Rei; ta mo lebaline - - ma või teda taga ajada Aud; isa ja poeg on ikke öhö leevalesed mõlemad Juu; enne olid mõisa `tienjad mõisa leivalesed Koe; me oleme üte pereme levälise, üte pereme levä pääl Hls; mi olemi kõ̭iḱ üte esä leivälõsõʔ Krl
2. a. (piisavalt) jõukas; kindlustatud `leiväline inimine tuleb omaga `välja Lüg; Maja pidada `mõistad, siis oled ikke `leivaline IisR; see pere oo nõnna levaline Muh; leeväline maja ja kruńt, `keike küllält Kod || söönd ikke `engab ja lebalene `lehkab Mihb. viljarohke, viljarikas tänabu oo üks lebaline `aasta Mär; ku laps savi sü̬ü̬b, siis tuleb leeväline `uassa Kod; leeväline aig, ku `puudust midägi ei˽tulõʔ Rõu; timahavva um leeväline `aastaig, rüki paĺlo Plv
Vrd leivane