[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

lehm lehm g lehm|a eP(li- Mih; n lehem Hi Kod), -ä spor L, Kod spor VlPõ, eL(li- Har Lut; n lehem Plv Räp Se; ĺehm Se Kra, g lema, ĺem(m)a Lei), `lehma (-ä) R(n `lehma VNg Vai[-ä])
1. emane veis `lehmä `ostad, aga `sarved saad `pääle `kauba (naisevõtust) Kuu; `ärja `pääga `lehma (harali sarvedega) VNg; `naine on `lehma all (lüpsmas); lehm on `ärjal (indleb) Lüg; lehm kut kinnas, udar kut kätis Jäm; siis ikka εεd `liiki lehm kui arvad suured külje kondid on Khk; `joostud lehm, kui puĺl on lehma ära `jooskend, et ta sigitud on Krj; lühikse vahega lehm o paar ähk kolm kuud `kindi, siis akkab `jälle `lüpsma Jaa; Lehm kut vabaniku inimese saun (suur) Pöi; `lehmde udarad nii tühad; kas sa lähed `lehmi (lehmakarja) Muh; `naurisi on kasulik `anda lehemdile Rei; lehm lüpsab pikka `piima (ahtralt) Phl; meil ei ole ead piima `ańdjad `lehma Kul; lehm naa iiral olemesega, otsib `pulli Vig; mõni poiss `kangesti `otsis iad naist, [siis öeldi:] kes kellaga `lehma otsib, see sita saba saab Kse; lehmä rõigatis (sünnimärk) Var; lehm lüpsäb suust, kana muneb nokast, kudas `süiä saab, na lüpsäb Tõs; Lehmä muõdi `ruäsvad tüed tehä Khn; sina just ku `köstre lehm, lähed kolm `pääva enne `vihma `lauta (öeld ettevaatlikule inimesele); Jusku lehm, kui `õhtul korra ammub, siis on päevane jutt räägitud (vähese jutuga inimesest) Hää; viin öled `lehmi ala Ris; neli annab, neli kannab, kaks koera `tõrjujad, üks parmu pitsuke = lehm Juu; lehm nõnna kui lõugut tühi Amb; vähe ańnilene lehm (annab vähe piima) Koe; lehm otsib `sõńni, tal on nii `kange ihk Kad; viime `lehmadelle suĺbi ette VJg; lehmil udarad nagu panged all Kod; lehm `tõmmas piima ära, kui külma vihma kääs oli; kui lehm akkas `lõhki minema, siis visati konn `kurku Lai; see oli ia lehm, kis kümme `toopi `piima `päävis `ańdis Plt; suur kari, aga `lehmi ei olegi, paĺt õhvakse Trv; lehm om kodu tullu (lüpsma hakanud) Krk; ta ti̬i̬d nii paĺlu ku lehm pühäpääväst Hel; ku võsistit, siss olliva lehmil anna säĺlän nigu lipumestel lipu Ran; sääl `olli `tütrel `väega `pesjä lehm, nii jäĺedäde peśs `nüsmise `aigu Puh; nii kuri lehm om et - - ku `kiäki manu ei saa, siss `surmap kooluss; kit́s om nigu lammass, aga põder om nigu lehm; kes lehm `väega koer `olli, es `peĺgä karjust, tu̬u̬ `panti pääpõrnusside; kona ta noid `lat́si kaeb, `lendäb saba säĺlän nigu `kiiniminejä lehm Nõo; suur lehm nigu sanna keress Võn; lehm `nüssev suust ja kana munõbõv nokast Krl; ta jo täüs lihm, kolmõ piimäga (kolm korda poeginud); `käüjä lihmäle pandass koĺgi˽`kaala, kaŕuss siss kuuld, kohe lihm lätt Har; lehmäʔ oĺli˽ku ahokihä˽tugõvaʔ; taa meil hõhvanõ lehm, edimätsel piimäl Rõu; kunna`kapstid `pańti lehmile agana söömä `sisse jüväss, siss sei˽lehmäʔ hüäste agana söömä ärʔ; nelli `neitsikeist ütte `kaivo kusõsõʔ = `lehmä nüstäss Vas; kerä`saŕviga ummaʔ hüäʔ lihmäʔ, parõmbalõ `piimä `andvaʔ; kua utar um karvanõ, tuu um piimätsep lihm, vägeväp piim Lut; musta lehma piim 1. vesi `kaivost saab `musta `lehmä `piimä Lüg; `Aitab musta lehma piim kah Hää; mussa lehmä piim Kod 2. kanepiõli ma `seie musta lehmä piimäga `putru Har || (muust emasest veislasest) vasikaga [põdra]lehm tuli - - lehm üppäs nüüd üle sene kravi sääl, aga vot vasikas ei `jaksand üppädä Lüg; põdra `lehmä ega vasikut ei tohi `laske - - mud́u aga kelle maa, selle lu̬u̬m Krk
2. pej liiderlik naine `Lehmäd on tõsed, `juokseväd ise mehe järäl Lüg; Igavine lehm, mõni `naine Jõh; Just kut va lehm, kui tal pulli toju on Pöi; ta om ku üits vana lehm kunagi, ta `endast aru ei pia Krk || sõim oh sa vana lehm oma tegudega VJg; Saʔ kuradi lehm lassit lehmäʔ muʔ naari põllu pääle Vas Vrd lehmik
3. puuhang se oli `neoke neĺla aralene puu ang, kellega `pöördi rehalse parandal `villa - - see `üiti siis lehm Mar