Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 3 artiklit
lee1 lee Jäm LNg Kul Mär Vän Saa Ha Jä spor I KLõ,
lie R KPõ Iis Lai KJn tulease ahjusuu ees; kolle lie `lieme `keidab ja perand `lapse `oiab VNg;
`reietua `ahju lies `keideti,
nokkad ja `konksod õlid `püsti;
vanal `ahjudel õli üks puha `lahtine lie,
suits läks `reie tuppa Lüg;
lies `keideti `ahju `kummi all Jõh;
`tõmbas süöd `liede ribilägä Vai;
paneb `leede kardulid `küpsema Mär;
Lee tuli oĺli tares suure ahju suu pääl Saa;
vanast keedeti pajaga lees,
kui pliidit põld veel olemas Juu;
`tõmmame ahjust süed `liede,
paja `alla Kos;
kaks pada oli ikke `kõrvi sial lies ja tuli põles all ja KuuK;
`pańdi altuks `kinni,
kui ahi oli küdend,
siis akati lie pial süte pial `kietma Amb;
kuoguga lie pial `kietsid,
lie oli ahju suu alune JJn;
meil oli lee nagu `enne vanasti oli - - sööd tõmmati `sõnna `sisse,
sööd ja tuhk Tür;
sial lie pial siis kui ahi ää `küöti,
tõmmati süöd maha ja sial oli - - siis nihuke kook,
kus `pańdi pada `otsa Koe;
tõmmasime süöd `liede,
kuok rippus sedasi `alla ja sies olid augud,
kui `tahtsid pada madalamast `lasta,
siis panid madalamasse `auku Kad;
`lõuka kivi oli lie ligidal,
selle peal istuti,
lie peal kiedeti VJg;
tule kaŕp [oli], kellega sai tuld `tuua külast,
kui liest tuli ära `kustus Sim;
vesi kieb lies Iis;
tõmmasid sööd `leede Pal;
lee on rehe tuas ahju ees ja mõnel on pliita ette `tehtud; [maa] oli nii kuiv,
kõik oli nii nagu lie tuhk oli Lai;
lee oli `tehtud paari teĺliskivi `kõrgune - - suur puu oli üle lee `pandud,
puu koogud `sisse `pandud,
`kookude otsas pada,
sial siis keedeti `süia Plt Vrd leed,
leede2
lee2 lee Jäm Jaa Pöi Muh Emm spor L(
lie Khn)
1. liivamadalik või liivase põhjaga koht meres; leede tuulega lee seisab kuiv Jäm; [Kõinastu ja Muhumaa] vahel on lee,
sui on kuiv,
`talvel ja töusu aal on vesi peal,
paljas liiv,
pole seal kiva üht Jaa;
lee peal o madalam kut mõjalt vesi oo;
lähme aga lee `peale,
siis saame `räimi;
lest üteln koa,
ma lähe `leele `liiva `sööma;
laevad aavad lee `peale `kinni Muh; [Matsalu] lahes on Pot́i lee,
seal on nii madal ja liivane põhi Lih;
kui meri möönab,
on ulk maad puhas lee,
päris liiv;
lee põhi,
kalad käivad `söömas,
söövad lee naa urvikleses Var;
lee - - sial ei ole kiva ega kedagi,
ilus libe liiv nõnna‿t. ta ka madal,
aga nii madal ei ole,
et ta veest `väĺla jääb Tõs;
sii õigõ ĺõbõ lie põhe,
kus on piinike peris puhas nagu siimendi parand,
ĺõbõ kõik;
kus `siokõ liivanõ põhi ond,
sie kutsutassõ lie Khn Vrd leede1,
lees12. madal kallas oo lee,
paadiga ei saa siit `kaldase `tulla Aud
lee3 lee Han PJg (värvusest) [ta] Oo `valged leed inimene, ema oli `musta leed; [ta] `Ostis `neukest punast leed rätikud eile Han; riie on `leekind või lee PJg