lausalinelausali|neJämKhkPhaVllPhlKseTõsHääKJn, -le|neKäiLNgKirVarAudSJn, lousali|neJämEmm(-le|ne) Rei/-le|ne/ Kse, g -se 1.laugjas, lausk lousaline äär, `pitkamissi lihab vesi süvaksJäm; see o lausaline mägi, saab `kergest üleKhk; `körgest määst `alla `tulla `vaatad sa lausalist `kohta, mis pole nönda järskVll; `Meite rand on väga lousaline, meri lεheb pitka`mööda sügavaksEmm; lausalene maa, `suuri mägesi sii põleLNg; meie all sii oo lousaline, kõba liivatse põhjaga [meri] Kse; lausalene kallas, kus ei ole kivi rahusiVar; lausaline, pikalt madal kallasTõs; lausalene maa oli, mättasi ja sehuksi ei olnAud; Meri on siin lausalineHääVrdlausaldane 2.laus- lausalist `vihma sajab - - mitu `pääva koheKse; pilv oo lausaleneVar; lausalene sadu, ega ta üle lääSJn