[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
latsutama latsu|tama Pöi Muh Kse Hää Kei JMd VJg Trm Puh Nõo Võn(latso-) Vas Lei, -teme Hls Krk San, -tamma Har Rõu Vas Räp, `latsu- IisR Vai; ipf (ta) latsudi Urv
1. latsuvat heli tekitama a. matsutama Söö kenast, mis sa seda `moodi [suuga] latsutad Pöi; mis sa latsudet kui siga Krk; latsuta õnnõdõ igimeidega [toitu], latsuta `pääle suud mü̬ü̬dä Har; tšaa latsutava Lei || fig kurjalt häälitsema Iḿmis oĺl kuri, sõ̭ss mugu˽latsut́ `lõugu Rõu b. löökidega, käimisega vms heli tekitama Pesu `leotati libedas, `seebitati ja siis `latsutati kurikaga must `välja IisR; älä `latsuda nii `paĺlo `sülge maha Vai; kas sa `oska ilusti `köia `ühti, mis sa latsutad Kse; Latsutab täna katusest läbi mis irmus Kei; latsutab kurikaga mööda `märga kangast; laps latsutab mööda pori Trm; vanast `olli seräne laja otsaga moĺd, mõsu moĺd kutsuti ja tõlu `olli, tõlvaga siss latsutedi toda pesu Puh; latsuteme tu̬u̬ om vast `tsuŕkmene vi̬i̬ man või San
2. mätsima, patsutama a. käsitsi tainast vormima leevämõhest `võeti tüḱk taańast ja latsotõdi õhukõsõst Võn; Sõ̭ss latsudi käevahel säärtse koogi, sõ̭ss oĺl jäll lapik kivi, `aimi˽tu̬u̬ kuumas, sinnä˽pańni tu̬u̬ kooǵi pääle küdsämä Urv; latsuda laḱka karaskit, võta˽panõ `ahju Har; Puistati jahu alaʔ ja käśsiga `võeti `pańti mõhest leevätaańast pääleʔ, sõ̭ss latsutõdi illus piḱk pät́s; Ku˽`leibä olõ õiʔ, sõ̭ss latsuta jäl˽`ku̬u̬kõ Rõu; Kuʔ leevä arʔ kastat, sis latsuda päält häste tasatsõs Vas; leib latsutõdi laḱka ja tińdi˽`pańte `pääle ja, rasvatükükese˽kah ja `tahtast jäl˽kaaś `pääle Räp b. kokku mätsima, laksudega kinni lööma savi latsutets seinä pääl ku paigats Hls; latsõ˽latsutasõ savvi, nuil om hää pehmekene tu̬u̬d latsuta Har; ma latsudi uṕinhaina˽kuumalt pääle ja mähe jala kińniʔ Rõu c. patsutama latsut́ mullõ sälä `pääle Vas
Vrd platsutama
1. latsuvat heli tekitama a. matsutama Söö kenast, mis sa seda `moodi [suuga] latsutad Pöi; mis sa latsudet kui siga Krk; latsuta õnnõdõ igimeidega [toitu], latsuta `pääle suud mü̬ü̬dä Har; tšaa latsutava Lei || fig kurjalt häälitsema Iḿmis oĺl kuri, sõ̭ss mugu˽latsut́ `lõugu Rõu b. löökidega, käimisega vms heli tekitama Pesu `leotati libedas, `seebitati ja siis `latsutati kurikaga must `välja IisR; älä `latsuda nii `paĺlo `sülge maha Vai; kas sa `oska ilusti `köia `ühti, mis sa latsutad Kse; Latsutab täna katusest läbi mis irmus Kei; latsutab kurikaga mööda `märga kangast; laps latsutab mööda pori Trm; vanast `olli seräne laja otsaga moĺd, mõsu moĺd kutsuti ja tõlu `olli, tõlvaga siss latsutedi toda pesu Puh; latsuteme tu̬u̬ om vast `tsuŕkmene vi̬i̬ man või San
2. mätsima, patsutama a. käsitsi tainast vormima leevämõhest `võeti tüḱk taańast ja latsotõdi õhukõsõst Võn; Sõ̭ss latsudi käevahel säärtse koogi, sõ̭ss oĺl jäll lapik kivi, `aimi˽tu̬u̬ kuumas, sinnä˽pańni tu̬u̬ kooǵi pääle küdsämä Urv; latsuda laḱka karaskit, võta˽panõ `ahju Har; Puistati jahu alaʔ ja käśsiga `võeti `pańti mõhest leevätaańast pääleʔ, sõ̭ss latsutõdi illus piḱk pät́s; Ku˽`leibä olõ õiʔ, sõ̭ss latsuta jäl˽`ku̬u̬kõ Rõu; Kuʔ leevä arʔ kastat, sis latsuda päält häste tasatsõs Vas; leib latsutõdi laḱka ja tińdi˽`pańte `pääle ja, rasvatükükese˽kah ja `tahtast jäl˽kaaś `pääle Räp b. kokku mätsima, laksudega kinni lööma savi latsutets seinä pääl ku paigats Hls; latsõ˽latsutasõ savvi, nuil om hää pehmekene tu̬u̬d latsuta Har; ma latsudi uṕinhaina˽kuumalt pääle ja mähe jala kińniʔ Rõu c. patsutama latsut́ mullõ sälä `pääle Vas
Vrd platsutama
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|