[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 17 artiklit

jasamus jasamus g -e olendi v eseme jalg, jäse `kangeste mo jasamust valotavad, nädäl joo `eese jasamusega `nurkas sii; nää sii voki jasamust (pl) Mar Vrd jäsam

kasimus kasimus g -e K looma järelsünnitus, puhastus kasimus on alles tulemata, ei ole veel `puhtaks kasinud Juu; kas kasimus tuli juba ära ja mõnel ei tulegi ära, kasimus on käbis, siis `võetakse sie ära. emakoea küĺles on käbid. `enne `kolme `pääva ei puhastetagi ära VMr Vrd kasidus

lagamus lagamus = lagamik – PJg

lagunus lagunus lagunenud mes sa ańnid, ni̬i̬d lagunused majad; pliita jäe lagunuse kõha `piäle Kod

lahutus lahu|tus g -tuse u VNg, Lüg Vll Mar(laho-) Mär Tõs Aud Tor Ris Juu JMd JJn VJg I KJn, -tse Aud hv Hls; lahutu|ss g -se Nõo Rõn, -sõ Krl Plv Vas(lauhtuss); lahudu|s g -se VNg Vai/laho-/ Khk, -kse Kuu
1. lahkuminek a. abielulahutus mees ja naene `tahtsid lahutust Mär; lahutavad ää, ei soa läbi `iästi Tõs; `linnes nüid paelu lahutusi kuulda Tor; pulmad olid nõnna `rõõmsad, aga `varsti oligi lahutus Juu; egä vanass lahutuisi ei õllud Kod; nüid ei oleki lahutust - - mi̬i̬s võtap tõese naese ja, naene lähäb tõese mehe manu ja `mutku elävä Nõo; ei saava üten elädä, teevä lahutuse Rõn; ma‿ss usu˽mehele minnäʔ, et vaest lahutuss tulõ Vas b. lahkumine, äraminek limbisupp oli lahutuse supp (pärast seda hakkasid pulmalised lahkuma) Vll
2. laotamine linad on lahutuses, nii `kauva `pieti maas kui kiud `langeb `varre `küljest `lahti (leotamise asemel laotati linapeod murule) Lüg; sõnniku lahutus Iis; Vai siis ennemalt kui sitta veeti, `angudega lahutati, kõik käis lahutus kätega Trm
3. trööst eks ned lapsed old lahutuseks ja `armsad JJn

laimus `laimus g -e Kse Hls Krk; `laimaju|s Kuu, `laimau|s Vai, g -kse laim paha oli sedä `laimaust `kuulla Vai; ei ta `kartnd seda `laimust `ühti Kse; miu peräst `laima taga seĺlä ninda paĺlu ku sa tahat, pää ja jala mul kokku `laimusege Krk Vrd laimdus

laiudus `laiudu|s g -kse paadi kere Sen `paadi `laiudus on `huonust `tehtud, `saumad `lahti ja `naulu `harvast Kuu

lasujas lasujas libajas, ahenev angu vaŕs on väga lasujas, ang ei seisa otsas Lei

lasuma lasuma VNg Jõh Jäm Mär Juu JMd Koe KJn
1. lebama a. pikutama, lesima `lehmad ja `lambad lasuvatta maas VNg; jähi lasuma oma vana kuha `pεεle Jäm; lasub uniku `otsas, ei tõuse ülesse Mär b. asetsema kuorem lasub alles `vankri pial JMd
2. rõhuma rõhub ehk lasub, see üks (sama) Juu; lasub `piale JMd || fig suur mure lasub ta kaela pial Koe

laudus laudus g -e lauake võrgu ülaääres, võrgu ujuk ennemast `tehti puust jah lauduseid, nüid on vähe Pha

laugus1 `laugu|ss (-s) g -se Äks(-sse) Hel T Vas, -sõ VLä/-ao- Kan/ Se, -śs g -sõ Rõu Lut rehelaug, osa ahtmest üits `lauguss `oĺli neli part; üits tubli `ku̬u̬rma `viĺlä, sai täis neli `laugust Ran; ku rehi kuju `olli, siss `lasti ta parde pääld `lauguse `viisi maha Ote; pusi`puuga `aeti `laogusi üless Kan; Kolm part oĺl üten `laugusõn, sinnä atõti vili pääleʔ; rehetarõn oll kolm vai neli `laugust Urv; `Pańti tu̬u̬ edimäne `laugus täüś, sõ̭ss `aeti jäl˽kolm part niisama ja atõti tõõnõ `laugus Rõu Vrd laug2

laugus2 `laugus pilves lauspilves taevas oo `laugus `pilves, üle`ültse piline Muh

laugus3 `laugus Kul Mär Vil lauge kallakuga paadi eest ots oo `laugus Kul; `laugus katus Vil

laugus4 laugus g -e Mär Vig(-ao-) HMd Kei Hag lauguga lehm pool `päitsu peas [lehmal], siis o laugus, puĺl oo siis lauk Mär; nendel oo vist üks laogos ka, muste laogos; laogossel oo `valge lapp otsa ees Vig; laugus on lauk lehm Hag Vrd lauges1

laukus → lauk1

laulus laulu|s(s) g -sõ, -sa laul, rahvalaul `särtse laulusõ `oĺle, kaš́ke `kańge; lauluss om d́ääńü puolikalõ; `vahnu laulušit Lei

plasamus plasamus hulk senel on üvä plasamus agu `kaendlas VNg