last2last g lastuKrkHelTV(g -oRäp), g `lastuKuu; lass g lassuKod; lastu- PöiPhlJuuJJn 1.laast, puukild mies `raiub üöd ja `päiväd, vade ei saa `lastu `lahti üsige = kell Kuu; [rähn] Nokib nõnda et lastud `lenvad Pöi; tea kudas nad sis panid, et lastud põlema akkasid Juu; pane aga `lassa pada `alla, kui tü̬ü̬mehed one majan, sul pada`puuga muret ei õle; vahel `ütleväd, ku nuarem tütär lähäb edemält mehele - - si̬i̬ vanami̬i̬s akab kõhe ladvass `lassa `raimaKod; tule läiduss, pirru ja lastu om läidusseOte; tü̬ü̬mihe ragove `paĺke, lastuʔ omma maha jäänüʔKrl; ma võt́i maalt kolm `lastu tulõ alostaʔVas; suurest lastust löömafig eeltöötlema, pealiskaudselt töötlema on sedasi suurestlastust `löödud, põle `vaĺmis ühti Juu; ma lei suurest lastust ärä, `puhtamp tü̬ü̬ om sinu asiHel 2.katuselaast, -pilbas meie katusel on lastud, uuel toal on `sindledJuu; lõegatud lassud one `katse lassud Kod; juudilastu olli `kalli ja ütelti õige ää olevet. juudi teive liimeistrege, aga `su̬u̬ne es ole sehenKrk; katusse roovi, kos lastu `pääle lüvvässKam; lasturaaḿ (raam katuse tegemisel laastude hoidmiseks) Rõn; vabrikun höölitass või esi `kirvõga lahut ja liimeistriga ti̬i̬t tasatsõss lastuʔ; kõ̭ge ohembaʔ ommaʔ iks haavadsõʔ lastuʔ, siss lauvakõsõʔ ommaʔ paksõmbaʔ ja `sińdreʔ ommaʔ kõkkõ paksõmbaʔHar; katuss `oĺle, kas tu̬u̬‿ĺl olist vai, vai lastast vai Vas; kaartõlastuʔ [on] poolõ lastuʔ (räästa laastud on lühemad) SeVrdkatuselast 3.vikatiluisk (hrl puust) – TV vikati last `olli puust, toda pidi enne `liipamist liivatama Nõo; `võeti tamme last, tet́ti mulgu `siśse raud aśjaga, sinna õõruti sõmmõr `siśse ja `pańti likku Kam; vanast es ole kivve ega sulatedu `laste, olliva puha puulastu Ote; sul om vikat́ nätä nüŕh, `tõmba lastuga, kiviga ei saa ni˽vaavass Har; vikahti hikoʔ last um kannahtada˽kuum; Ku˽ravva (lambarauad)˽nührüss lät́si˽sõ̭ss näid vikadi lastuga˽`heotiRõu; kivilast vikatit tõmmadaʔ; Last oll lühikeses kulunuVas Vrdlaast1