[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

lapuline lapuli|ne u, hv Mus Pöi Var, K(-le-) I Hel T(-po- Võn, -nõ, -sõ San) V(g -tse Urv Plv Vas), lappuli|ne R(labu-), g -se; pl lapul|isõʔ Krl Rõu Räp Se, -õsõʔ Krl Har; lapulõ|ni g -dsõ Krl hrl pl kontvõõras, kutsumata külaline pulmas vm peol siin on `palju enam lappulisi kui `pulmalisi Jõe; Labulised tahid `pruudi ärä varastada; suur `lehker siis `pandi olut - - siis `anneti labulistele Kuu; läks tüli labulistega VNg; Lappulised õlid `pulmides ja [lina]`talgul, ikke `käidi lappulisest Jõh; `üeti va lapuline, `purjus `peaga `muutku läks koa `pulma Pöi; lapulesed tulevad mud́u ukse taha `ootama ja õlut `suama Juu; oli siis misuke joot `tahtes, tema ikka käis lapuliseks Kos; `varrudel ega matuksel [nad] ei käi, talgutel ei ole lapulisi HJn; kui lapuline ise `süöma lähäb, siis on końtvõeras JõeK; lapulised tulid pruudi `põlle lappima, kis raha `põlle pani, sie sai `viina Amb; vahest lapulised tegid pahandusi `palju, varastasivad `toitu, `lõhkusivad `asju õues ja Kad; lapulised käisid akende taga `vahtimas, kas pruut on tanutatud juba, siis peigmees viis pudeli `viina `välja lapulistele Trm; ku pulmalised seid `kamrin, lapulised veid padaga liha ärä Kod; käis lapulisest Lai; vanast käis lapuleisi küll Plt; lapulise kutsuti ka `lauda `sü̬ü̬mä Nõo; kes esi `siśse läävä, nu̬u̬ om lapulise, kes `akna `taade jäävä, nu̬u̬ om esi pulma `vahtja Kam; tuleva lapulise - - toova käteräti või paari `kindid Ote; lapulisele `üeti: laku˽perst lapuline, joba lat́s lavva takan Urv; olõ es saajaliisi paĺlu, lapuliisi oĺl inämp vi̬i̬l Rõu; küläst noorõba lät́sivä lapulisiss - - lät́si˽`pulma, sääl tańdsõvaʔ Plv; lapuliseʔ omava pulman, kes peräkõrd tulõva˽perä `kraami lõpõtamma Räp; `laskõ lapulisõ `tarrõ tullaʔ Se Vrd laplane2, lapulane2, lapu|poiss, lapu|rahvas