lapats1 lapatsKam, g -iÄksLaiNõoTMrSan(-ṕ-);lapa|t́s g -t́siKJnHelVõnOteSanKrlHarSe, -tsiPuhKanKrlPlv, -dsi (-d́si) UrvHarRõu; lappats g -i Jõh 1.lame, labidakujuline töövahend või ese a.segamis- või määrimisvahend Poisi kõne om nii makuss, nigu oless mett lapat́sige moka pääle määritHel; `vankri `määŕmise lapat́sSan; lapat́sigõ seätõss savviKrl; Lapad́siga `siäti paan seebi`kraami; müürsepäl om uma lapat́s, `minkaga pand `kaĺki `pääle Har; Õdagult `siäti leevälapad́sigaʔ kohetus läbi ja˽puistati `peoga jahu pääleʔ; Sav́vi sullõ lapadsiga˽keele pääleRõu; `minkaga `kalki visati, kutsuti müürütegemise man lapat́sPlvb.käärlaud `kanga vidämise lapats, `kümne mulgugaKam; lapat́s, mia käen om, tu̬u̬ ots om peenemb, tõnõ ots om iks laemb, kost mulgu˽läbi ommaʔHar; vidämise lapatsRõuc.võrgukalasi võrgu lapatsid om osa maha˽kakõnu, nuid vaia manu˽tetä ja manu˽pandaʔ, muud́u lätt võrk `truĺliHar; `vaaĺka om ümmärgune pulk, mille pääl koetass `paksu `võrku, lapat́si pääl hõrõdamatSed.kärbsepiitsmul om mitu lapatsit, kellega ma `kärbläisi tapaNõo; `Kärbläse lapat́sil oĺl vanast `saapa seerest lõigat nahatüḱk otsanHar; Ma˽taṕi lapad́siga˽`kärbläisiRõu || figmõ̭nõl [hernehirmutisel] om `pantulapatsi kätte, siss tuulõga roh́mKanVrdklapats 2.(liikuva) süsteemi osaa.seinakella pendel tu̬u̬ om kellä lapat́s, lapadsi omma˽vasidsõʔ Urv; mul oĺl kellä lapat́s `raaskõsõ `viltu lännüʔ, selle ta `õigust is käüʔHarb.voki tallalaud voki lapat́sRõu; vokil om lapat́s seo, `minka pääl ma sõkuPlvVrdlapatnikc.oherdi pää otsan om lapat́s, koe rinnaga `pääle litsutas; lingi lapat́s tõstab lingi ülessOte Vrdlapat 3.(riietuse, jalatsi vm osa) `kiŋŋa lappats, mis käib siin `paelte all Jõh; karbuss oli `kõrvadega, karvase jäärega, ja kui `riidest tehtud, oli kõrva pial lapatsidLai; tõmba lapat́s `augu ette (saunas) KJn
lapats2lapatsTor; lapa|t́s g -tsi Plvpejlobiseja oh sa vana lapatsTor; taa um ku vana lapat́s - - kõnõlõ edesi ja tagasi PlvVrdlapatska