lammema `lammema, lamedaOte; lammõma, `lammõm(m)a, da-inf lam(m)õdaʔV(-ta KanRäp); `lammamõ, lammadõ Krl; `lammõmõSanKrl 1.pikali heitma; maha kukkuma kaime, kos na om maha lamenuva; ta `lamsi maha, mi̬i̬l läits pääst äräOte; ommuku `varra [taimed] `omma`kiŕki, `päivä `lammasõ maha (vajuvad longu) San; üt́s mi̬i̬ss lammõss lavva päälõ Kan; mi `lammi `vällä aina pääleʔ Krl; ma oĺli õdagu nii väsünü, lamssi magama Har; Ka‿gu˽`hinne maha˽lamõsi, sõ̭ss üles inäp es tulõʔ Rõu; käsi pińni et - - `lammõ˽`maahha, siss oĺl maah ku vopsahhass ruttu ni ruttu Vas; ku `nõrkus tulõ, sõ̭ss `lammõ sängü `pääleRäp; lasõ noʔ lammõdaʔ veid́ü Se || ära magama immiśs tüküss `poelõ pääle `lammõmmaHar 2.pikali olema, pikutama keväjelt maa om kihtine, siss ei võiʔ nii maa pääl lammõdaʔ et suu `vasta maad panõt, medägi rõõvast ala ei˽paneʔ Har Vrdlamema2