lamakil, lamakil(l)elama|kilJõhIisRMärVigHanAudHääRisJMd/-mm-/, -kileHljLügJõhPhaMärJürJJn, -kille IisRVaiPlt, -gillaKuupikali; maha või kokku (vajunud), längus; lamandunud Tugeva `vuoga `pressis `vergu lina `müöde `pohja lamagillaKuu; `Kuitsikas lasi `ennast lamakile `päikese kätteJõh; kui`vihma on sadand `pääle, siis `viĺla on ka lamakille Vai; lamakile maha vajundMär; Si̬i̬ jusku `kaela kukkumas, nägu vana maja lamakil sääl Hää; [loom] lamakil maasRis; meie uoned on kõik lammakille vajundJMd; ma `lõhkusin seda `aeda, mis oli lamakile maas JJn; vili on lamakille muasPltVrdlamakalli, lamakeli, lamekille