[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
laksutama laksutama eP(-dama Khk Emm Rei; lakso- Mar Kod) Trv Puh, -em(e) Hls Krk, `laksutama R; pr (ta) laksutass Har Plv
1. lakse, laksatusi tekitama `laksuti `ambaid `külmaga VNg; poiss laksudab `piitsa; kellu laksudas (lõi) viis Khk; ane pojad vee sees pesevad ja laksutavad Vll; `randas laksutati lapp`lauda, et meremehed `teadvad, kus `kohtas `moale tulavad; tael `pandi rava vahele, siis akati tuld laksutama Muh; mis sa selle `veega laksutad; laksutasid `käśsi na et Kse; kui ta (musträstas) `siivi laksutab, siss kaagutab nagu kana Saa; ää laksuta oma `ambaid JMd; kevadi poole pikemad päävad, siis akati [kangastelgi] laksutama VMr; mängu juures laksutetta käsi; laksutas kielt suus VJg; `piitsa laksutad, siis obene `pelgäb Kod; naise laksutava kurikidega `rõõvid `mõske Trv; `laine laksutev kõvast, ilm lää tuuletsess; laksudi kiḱk si̬i̬ päe `otsa kangast Krk || fig `Laksutand ikke tüdrukulle `silmi IisR; ma ole joba laksute (kahju) saanu küll rahage Krk Vrd plaksutama
2. lobisema; taga rääkima; sõimlema eks meil `muidu on ise`keskis `laksutada küll, aga nüüd on `vuerad inimesed, nüüd ei `oska midagi `rääkida VNg; `Laksutab et suu`nurgad vahus Lüg; se oli sääl oma `suuga laksutand Jäm; Mis sa oma keeld laksudad Rei; laksotab `peale eese `lõugega Mar; laksutad sii `lõugu mu kallal Kse; ää laksuta oma `ammid, ää seleta PJg; `löua laksutaja on, üks va plaga on Ris; laksutab aga `piale enese kielt, on na edev inime Hag; küll sie eit laksutab `nuori JõeK; küll selle kiel `jaksab laksutata Iis; laksutab `lõugu, one tige, `sõimab tõiss Kod; tema ei tee muud ku laksuteb ki̬i̬lt Hls Vrd lõksutama
3. (ööbiku, harvem muu linnu laulmisest) `Laksutab ku `üöbik kevadel (heast lauljast) Lüg; Ööbik laulab ja laksutab nii kenasti Pöi; künnilind laksutab oma `suuga Muh; ööbik laksutas laulda Tor; mustad `riastad laksutavad ja vilistavad Juu; ööbik jo teeb kõiksugused ääled, vilistab ja laksutab Tür; üäbik laksotab ja `ti̬i̬bki kõik elid Kod; kiriküüt́ laksutep iki, laks laks laks Krk; sisaśs laksutass Har || lapsed laksutavad `laulu Tor
4. intensiivselt midagi tegema mis sa laksutad ühest kuhast `teise Khk; Laksutab päävad kut ööd tööd teha Kaa; Ega jumala päe laksutab `vihma `alla Pöi; See tee `andis mool ikka laksuta Rei; nääd võido laksotavad sii `sõita Mar; `aśsa ees, teist taga, muutkui laksutab `piale ühest kohast `teise Kse
1. lakse, laksatusi tekitama `laksuti `ambaid `külmaga VNg; poiss laksudab `piitsa; kellu laksudas (lõi) viis Khk; ane pojad vee sees pesevad ja laksutavad Vll; `randas laksutati lapp`lauda, et meremehed `teadvad, kus `kohtas `moale tulavad; tael `pandi rava vahele, siis akati tuld laksutama Muh; mis sa selle `veega laksutad; laksutasid `käśsi na et Kse; kui ta (musträstas) `siivi laksutab, siss kaagutab nagu kana Saa; ää laksuta oma `ambaid JMd; kevadi poole pikemad päävad, siis akati [kangastelgi] laksutama VMr; mängu juures laksutetta käsi; laksutas kielt suus VJg; `piitsa laksutad, siis obene `pelgäb Kod; naise laksutava kurikidega `rõõvid `mõske Trv; `laine laksutev kõvast, ilm lää tuuletsess; laksudi kiḱk si̬i̬ päe `otsa kangast Krk || fig `Laksutand ikke tüdrukulle `silmi IisR; ma ole joba laksute (kahju) saanu küll rahage Krk Vrd plaksutama
2. lobisema; taga rääkima; sõimlema eks meil `muidu on ise`keskis `laksutada küll, aga nüüd on `vuerad inimesed, nüüd ei `oska midagi `rääkida VNg; `Laksutab et suu`nurgad vahus Lüg; se oli sääl oma `suuga laksutand Jäm; Mis sa oma keeld laksudad Rei; laksotab `peale eese `lõugega Mar; laksutad sii `lõugu mu kallal Kse; ää laksuta oma `ammid, ää seleta PJg; `löua laksutaja on, üks va plaga on Ris; laksutab aga `piale enese kielt, on na edev inime Hag; küll sie eit laksutab `nuori JõeK; küll selle kiel `jaksab laksutata Iis; laksutab `lõugu, one tige, `sõimab tõiss Kod; tema ei tee muud ku laksuteb ki̬i̬lt Hls Vrd lõksutama
3. (ööbiku, harvem muu linnu laulmisest) `Laksutab ku `üöbik kevadel (heast lauljast) Lüg; Ööbik laulab ja laksutab nii kenasti Pöi; künnilind laksutab oma `suuga Muh; ööbik laksutas laulda Tor; mustad `riastad laksutavad ja vilistavad Juu; ööbik jo teeb kõiksugused ääled, vilistab ja laksutab Tür; üäbik laksotab ja `ti̬i̬bki kõik elid Kod; kiriküüt́ laksutep iki, laks laks laks Krk; sisaśs laksutass Har || lapsed laksutavad `laulu Tor
4. intensiivselt midagi tegema mis sa laksutad ühest kuhast `teise Khk; Laksutab päävad kut ööd tööd teha Kaa; Ega jumala päe laksutab `vihma `alla Pöi; See tee `andis mool ikka laksuta Rei; nääd võido laksotavad sii `sõita Mar; `aśsa ees, teist taga, muutkui laksutab `piale ühest kohast `teise Kse
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|