[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
lahksama `lahksa|ma Ote Kam(da-inf lahasta), -me Hel, -mõ Krl; `lahks|am(m)a Urv Har Rõu Plv, -õm(m)a Har Rõu Vas Räp Se, da-inf lahastaʔ; `lahksõ|mma Võn, -mõ San, -mmõ Krl; `lahsama Lut
1. a. tapetud looma lõhki lõikama lahasti [hobune] üless, nakati `kaema, mis tel hädä oĺl; [tal] om vasik nilut, no `naksi `lahksõmma Har; tsika nakatass `lahksõma, inne lahastass tsiga arʔ, siss lahutass Rõu b. puud lõhkuma või lõhestama ma˽lää puid `lahksamma peenembäss, siss ennembi palasõʔ Har; lahasspoolist lahasti sugaraʔ ja sugarist `kisti˽pirruʔ; puu ägiĺ oĺl noorõ kuusõ ladvust tett, kuusõ ladõ̭v oĺl `lahki lahast Rõu; riha vart `lahksõt veid́okõsõ; hõllõ kõiv, tu̬u̬ om õgõv ja ĺätt `höste `lahki, `lahksõs `höste Se
2. katki kiskuma a. mi˽puĺl lahaśs [teisepere] puĺlil puusa `lahki; oss lahaśs kleidi `lahki Har || joosi nii kõvaste, et ärʔ `tahtsõ `hindä lahõsta Plv b. riiet käristama, rebima taa tsit́si rõõvass om, kas taalõ `kääre vaia, ta `lahkõss niisamma Har; poodih `lõikass `käärega tsälgakõsõ `siśse [riidele], siss `lahksõss `katski Rõu; `lahksa˽taa vana `hammõ sälä külest ńardsukõnõ ja `mähksäʔ mu sõŕm kińniʔ Vas
3. lööma, virutama `lahksa no mädänüle Ote; `lahksa taalõ pinile üt́s hu̬u̬ṕ, mis ta tanh rü̬ü̬ḱ Har; `piḱse esä om `üllen, tu̬u̬ ku˽kuŕass saa, siss `lahksass `üllest loodigaʔ Rõu; ma sullõ `lahsa kõrva päle Lut
4. a. kiiresti jooksma `lahksi mineme Hel; Ma paaŕ `ńahvi sai `anda˽piidsaga, sõ̭ss lahaśs nii et kundsa es jõvva˽`varbillõ `perrä Urv; ma `lahksi nigu `jõudsõ Rõu; `poiskõnõ lahaśs i̬i̬h `väĺlä Plv; es kuulõ inämp midagi, `muutku lahaśs minekot Räp b. jätmatult, kõvasti midagi tegema mi̬i̬ss muidu ku lahaśs tu̬u̬d `ju̬u̬mõist õks õ̭nnõ Krl; Tõõsõ˽`lahksasõ˽tü̬ü̬d tetäʔ, a˽timä mu‿gu˽küllütäss puhma vaŕun Rõu
Vrd lahkama
1. a. tapetud looma lõhki lõikama lahasti [hobune] üless, nakati `kaema, mis tel hädä oĺl; [tal] om vasik nilut, no `naksi `lahksõmma Har; tsika nakatass `lahksõma, inne lahastass tsiga arʔ, siss lahutass Rõu b. puud lõhkuma või lõhestama ma˽lää puid `lahksamma peenembäss, siss ennembi palasõʔ Har; lahasspoolist lahasti sugaraʔ ja sugarist `kisti˽pirruʔ; puu ägiĺ oĺl noorõ kuusõ ladvust tett, kuusõ ladõ̭v oĺl `lahki lahast Rõu; riha vart `lahksõt veid́okõsõ; hõllõ kõiv, tu̬u̬ om õgõv ja ĺätt `höste `lahki, `lahksõs `höste Se
2. katki kiskuma a. mi˽puĺl lahaśs [teisepere] puĺlil puusa `lahki; oss lahaśs kleidi `lahki Har || joosi nii kõvaste, et ärʔ `tahtsõ `hindä lahõsta Plv b. riiet käristama, rebima taa tsit́si rõõvass om, kas taalõ `kääre vaia, ta `lahkõss niisamma Har; poodih `lõikass `käärega tsälgakõsõ `siśse [riidele], siss `lahksõss `katski Rõu; `lahksa˽taa vana `hammõ sälä külest ńardsukõnõ ja `mähksäʔ mu sõŕm kińniʔ Vas
3. lööma, virutama `lahksa no mädänüle Ote; `lahksa taalõ pinile üt́s hu̬u̬ṕ, mis ta tanh rü̬ü̬ḱ Har; `piḱse esä om `üllen, tu̬u̬ ku˽kuŕass saa, siss `lahksass `üllest loodigaʔ Rõu; ma sullõ `lahsa kõrva päle Lut
4. a. kiiresti jooksma `lahksi mineme Hel; Ma paaŕ `ńahvi sai `anda˽piidsaga, sõ̭ss lahaśs nii et kundsa es jõvva˽`varbillõ `perrä Urv; ma `lahksi nigu `jõudsõ Rõu; `poiskõnõ lahaśs i̬i̬h `väĺlä Plv; es kuulõ inämp midagi, `muutku lahaśs minekot Räp b. jätmatult, kõvasti midagi tegema mi̬i̬ss muidu ku lahaśs tu̬u̬d `ju̬u̬mõist õks õ̭nnõ Krl; Tõõsõ˽`lahksasõ˽tü̬ü̬d tetäʔ, a˽timä mu‿gu˽küllütäss puhma vaŕun Rõu
Vrd lahkama
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|