[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

laeva- laeva- [kes] Oli ise `laeva`kaptein, eks `niisugused said hüäst `palka; `laeva reid käis ike siit kagu `otsast läbi; Kesk merd kävi `laevatie Kuu; suve tegivad omale `laeva, üks `laeva`meister oli Hlj; `laiva keha `katkes karil; `laiva kere `tervati üle; `tünnid olivatta `laiva nenas VNg; `laiva nenä ekke läheb ies - - tagumine õts on jo lai, esimene õts sie on teräv; `Laiva tonn on kuus`kümmend kaks `puuda ja kaks `naela Lüg; `laiva `meistri `etsiti `laiva tegemä Vai; laival - - pannasse varad `pεεle, `valmis muljutud laiva kord, siis tä nii palju `körgem, et laine ep saa `sisse `lüia; siit viiasse mütu laiva täit puid `välja; laiva luup, pisine paet suure laiva küljes Khk; Laeva lagi `tehti `paksudest `lankudest ja tõrvati ää; Laeva `maśti annab tuulega `minna, peab mees olema kes seal seisab ja `purjesi sääb; [puu] `Sirge naagu laevamaśt; Läks laevapoisiks ja `viimaks oli `kaptin Pöi; laeva luubid oo vähemad kut muud luubid oo Muh; Laevategu aegu jεεdi plangu vahed triivimese jäuks pεεld arvaks Emm; see saab laeva reeks kutsut, mekega laev `merre ajadakse Phl; laevajoodud `talve `küinlabe `aegas. laeva peremes tegi laevajoodud, kõik õlled ja söömad, sääl `tehti `kindlaks, kes ta `kampa läksid `püidma Rid; toovad laeba täis laeba täie järele [kalu] Mar; Esimene amõt nuõrdõl poõstõl [on] laõvapoõsi koht; kui ükskord `Riiga läksime, üks `ülge käis laeva tiess (laevasõidu jäljes) Khn; laeva ketid on suured ja paksud, mis `laeva `kinni peavad tuulega ja tormiga; ku `merre lähme, siis saĺgitaks luugid `kinne, et vesi laeva `ruumi ei saa Hää; `touga panna laev laeva silla `külge `kinni JõeK; eemalt paistab paeĺu laeva `maśta JMd; laeva õnnetus kõhe tuli, kui laev puru `lõhkneb Kod; üits laeva täis inimesi üteldi ukka saava Nõo; ta oĺl olluʔ üt́s laiva `kaptena tütär Har