laberiklaberi|k g -kuSaaLaiM, g -guKuulapik, lapergune mine ot́si üks laberik kivi, ukse ette vaeaLai; vikati väits, kate poolega laberik puśs; võtat `paŕra juure, kuuse juure `lõhki, sõss om laberik, sõss tei `kaastege ja ilma `kaasteta `koŕve Trv; pot́ska om `säänte laberik pudelHls; mea sai üte laberiku pud́ele, mis puhu pistets; vanast olli laberik nõu, kus `küündlit kasteti; mis ümärik om, si̬i̬ veeress puha, laberik ei taha veertaKrk || lausik, lauge Ega siin `randa `paadiga `pääse, rand on `oite laberik; Pärispää rand olaberik, siel `täüdüb kohe `puolde mere `mennä, `enne ku ujuda saab KuuVrdlaberikne, laprik