laapima`laapima, (ma) `laabinKuuLüg; (ta) laabibKaaPst; `laap|ma TLä, -meSan, `laaṕmaOteV, (ma) laabi 1.(kergelt) üle või kokku tõmbama Ei samate `laapies küll puu`riistu `valgeks saa, neid `täüdü kovasti `nühkidä; `Lauda `laabida `kerge `käägäKuu; rätiga laabib üle näo; laḱka lännu vai maha sadanu, laabi kokkuRan; kesk taret laabip, ja nuka ja kolga jätäp kõ̭ik `pühkmädä Puh; laabime nüid õige valiste (riisumisest) Ote; küll ma `laapse teda, es läha sugu `puhtassSan; taad tarrõ [ta] iks laaṕ ega hummogu Kan; Laaṕ `mi̬i̬dse `käega mul ńaku Urv; võta˽põrmandu laṕp ja laabiʔ põrmand üleRõu || kammima mes sä laabit tost pääst, `juusse jo esiki laheda Nõo; mi‿sa˽taast pääst nii paĺlu laabit, taa om jo esiki˽silleUrv || paitama, silitama Mes sa minust nüd `laabid, ega ma sis monikane kass ole Kuu; kül minno leebitäss ja laabitass Vas || krahmima laabib `endale vara kokkuRanVrdlaabitsama, laapsama 2.(lonkides) käima, vantsima Küll aga `laabib edesi `mennäKuu; `Laapis, `pastlid jalas, sene maa maha Lüg; Üks keib naksides, teine laabib Kaa; Si‿i jõua jalgug tõsta, laabib müdä maad PstVrdlaatima Vrdlaapama