laabuma`laabu|maVNgu Vig, NõoOte, -m(m)aV(`laabo- UrvRäp), -me SanHelSan, -mõSanKrl 1.jõudsalt edenema, ladusalt minema `üitsegi tü̬ü̬ es `laabu täl, `olli nigu kana pakalden Nõo; kas sa˽ka `mõtsa saat tullaʔ, siss `laabusi˽tü̬ü̬ `rohkõp edesiSan; Küll sul iks laabuss ta kodamine, tan saman alustiʔ, joba pu̬u̬l sukka valmis Urv; mõ̭nõl inemisõl `laabuss jutt; kel pikäʔ kindsu, minek `laabussKrl; maʔ ośti laadast `põrsa, no˽tu̬u̬l jo `laabuss `süümine; taal ei `laabu ega lagunõ ta tü̬ü̬, `väega `aiglanõHar; suvõĺ piḱä pääväga `laabuss tü̬ü̬ Rõu; Tä käeh laaboss kõ̭ikRäp; ḱul munõl `laabuss tü̬ü̬ tegemene, muni om ku kammõ̭tsahSe 2.sobima tämä akkab juo `meiega `laabumaVNg; timä inämb ei `laaboʔ ja lätt ärʔ; ei `laabovaʔ `kokkoRäp 3.laostuma; lohakile, laokile jääma elo um arʔ `laabunuʔ, kõrrast arʔ lännüʔ Rõu; taa talo om küll jo kõ̭iḱ no ar `laabunuʔ; tü̬ü̬ om kõ̭gõni är `laabunuʔSe Vrdlaapuma