[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

laaberdama laaberdama Jäm Khk Pha Muh Emm spor L(-tama Saa), Juu/loa-/ Jür/loa-/ Koe Rak Iis Kod/lua-/ Ksi VlPõ Trv Puh, -deme Hls Hel San, -teme Hls Krk; `laaberdama Kuu VNg IisR JMd VJg; laabõrdam(m)a San/-õmõ/ V(-õmmõ Krl)
1. korratult liikuma a. jalgu järele vedades käima mis sa laaberdad - - lõhud jala`nõusi Koe; mõni inime ei kõńni ilusti, laaberdab KJn; [muudkui] laaberdõss enne, ei viisi `kõndi San; mis sä laabõrdat naad́e kakõno tsuvva tüḱkegaʔ Räp b. taaru(ta)ma; lonkama läks siit laabertes `väĺla Saa; hani ja paŕts laabõrdasõʔ; mi lat́s `naksi ka no˽`käümä, no˽jo laabõrdass nigu hani; käü laabõrdõn, tu̬u̬l omma˽mõlõmba jala˽`haigõʔ Har; kunass ta laabõrdass peräle Se
2. ringi ajama, ringi hulkuma; prassima joobagad poesid, laaberdavad küla kaudu Khk; Joi ja laaberdas, varastas ja riidles ühtepuhku Emm; Mis sa laaberdad, akka juba tööle Tor; laabertas kammert mööda Saa; mis sa loaberdad alati öhöst kohast `teise Juu; loaberdas siin Vaśsjala küla vahel Jür; ega laaberdaja kedagi ei tee, laaberdab `ringi, tolgendab ühest kohast `teise Plt; laaberdab nõndasamati `ringi ja aab sehast `tühjä juttu Vil; Temä om pättege ärä laaberteme õppin, ega temäst ämp kõrralikku mi̬i̬st ei saa Krk; kõik ü̬ü̬ʔ laabõrdass `maahha Se
Vrd klaaberdama, laagerdama, lööberdama