[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

küütima `küütima Jäm, (ta) küüdib Mär VJg Iis, `küüdib Kuu/-mä/ Jõh IisR Vai; `küitima, (ta) küidib Jäm Khk Vll Rei Kse Tõs/-mä/ Tor/küe-/ Hää Hag Juu JMd Koe Trm Plt; `küütma, (ta) küüdab Mar, küüdib Trv/-mä/; `küitma Saa, -mä, (ta) küidäb Mar, (ma) küüd|in, -än Kod; nud-part `küütin Krk
1. (küüdimehena) sõidutama a. vedama, (kohale) toimetama `Küütisin `lambad valuga kodu`randa tagasi Kuu; `Küütisin oma `võerad `vaksali IisR; Pidi keik palgid teisse kohta küitima Jäm; keis `saksu `linna `küitimas. ma neid vallamajase küll `küitind Khk; `enni `keidi paegal inimesi `küütmas, `aeti valla poolest Mar; ät́t käis valla kasakud `küitmas, `vastu panna es saa, `muuku pane obene ette ja mine `küiti Saa; ennemuiste sai iga sügise niekruteid küiditud Hag; mina `küütisin soldatid VJg; tämä jala ei lähä, alate küüditässe Kod b. sunniviisil kuhugi toimetama ma lää `vangi `küitimä Tõs; mede isa on `küitinu vald vallald `vangisid Hää; nevad `küütisid `vangisi VJg || (seljas) kandma sii Uuetoa Liisa küidäb `rohto kojo Mar
2. a. ära ajama, minema kihutama Ma `paergast just tulin neh `ouest `kulli `küütimäst, eks se tule `jälle kanu `vaanima; Küll sai `marja `piesastest suvel külä`lapsi `küüditüd Kuu; `Küitinud [mehe] jalamaid `uksest `väĺja Trm; minä õlesin `niiskese mehe ammu ärä `küitnud; `küitsin lapse kodo minemä; õma `koera küüdän minemä, teen ukse `lahti ja ajan `õvve Kod || euf tämä `küüdib oma jänäst, tämä on oma `asjal Jõh; läks venelast `küitima (asjale) Kse b. taga ajama Kes sinu `küüdib et `ninda `lietsudad kohe Kuu; `poisikaised `küütiväd ükstoist taga Vaic. (sisse) ajama, pressima Just `laeva ja `paadi vaheld hakkas vett tugevast sise `küütimä Kuu; põhjatuul akab iätuss `küitmä Piirisuare puale Kod; mia ole küllält käpäge `küütin `üśkit `siśsi Krk
Vrd kiutma, küdima