[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

küüt2 küüt g `küüdi Kuu(-ü) RId, küüdi Jäm Pöi Mar Khn VJg Iis; küü g küüdi M(-üi- Hel); küit g küidi spor S L(küedi Tor), Ris Hag Juu JMd JJn Koe Trm Lai Plt Vil Ran, küüdi Kod Puh
1. (käsu korras) vedamine, edasiviimine; veokohustus `vallast `annetasse käsk kätte, et piad `küüti menema Lüg; `enne `käidi `küüdis, olid `küüdi `vuorod; `küüti ei `tohtind tegemättä jättä Vai; sai `küitis küll `keia Khk; Oli `küütis mütu `päeva Pöi; lähäd valla `küiti, käsu all lähäd `voori Mar; vallast tuli käsk ja `muuku saadeti `küiti; küidi eest es makseta Saa; üks käib `küitis üks lugu, teene ei käi Juu; ma sain küll `mitmet `korda `küiti (möödasõitjad võtsid peale) JJn; küüdin käib üks, vu̬u̬r on paju Kod; küidis `käimisi oli ikke, kas mõni ametnik oli ära `küitida või; kõvad `pääva see küit ei `võtnud, aga pool `pääva käis ära Lai; vallavanemal tuli ka valla küidis `käia Plt; läit́s `küüti, oori `pääle Hls; tahetu iki küll `küiti võtta toda obest, aga temä ei ole `annu Puh || fig mäess saen prii küüdigä (ilma vaevata) `alla. prii küüdigä tuled, ei õle vaja tallata ratass Kod || hoog Siis panid hobused edesi `suure `küüdigä, `ninda et `selge `kelluje parin oli; Ans `paadile `nindasuguse `küüdi sise, midä `arva sai Kuu Vrd kiut2
2. sõiduk või selle juht küidid saadeti `vastu; ma oli küidiks müdu `korda Khk; talud pidid sõa aal `küiti `anma Saa; küidiga `veeti inimesi Lai; joba küü läve ehen jo Krk || kui varass `võeti `kini, saadeti küidiga minema, `linna Lai

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur