küürakileküüraki|le (-üi-) JämPöiMärKseNisJJn, -lleVNg/`k-/ AmbKoeVJgIisPalPlt; küüräkileKod(-lle) TrvVõn/-lle/ Rõn, küi-PuhKam/-lle/ 1.küürakil käib küürakileJäm; küirakile maas `kookudega sai kõik need odrad üless katkutud Pöi; `terve pääva sai küürakile `oldud Mär; oled küürakile - - ja `ristlud teeb `aigeksNis; `enne leigati viel sirbiga rukist küirakilleAmb; kui üst päris küürakile, siis on ka `kergem [tööd teha] JJn; tuli küüräkile komps seĺjänKod; ole küüräkile ja kuus `päevä `aiga `lõika rügäTrv; kõnnip periss küüräkileRõnVrdkööräkille 2.küürakile; pikali `laskis ennäst küiräkilePuh; nii suur `kuumuss om, et ei jõvva ärä kannatada, vaja `puhma `alla tükki küiräkilleKam || viltu Kudas see [maja ots] küürakile jäänd on, see vajub `viimaks ää tükkis Pöi Vrdküüraksil, -e