[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

küür küür VMr Rõu Räp, g küür|u Jäm Kaa Vll Pöi Emm Rid PJg Iis, -ü Khn, -a Saa, -ä Hls Krk, `küürä R(n, g `küürä Vai); küir g küiru spor eP(küüro Mar, küiro Kul Ris, küeru Vän Tor Kei JMd, köeru Juu), Nõo(g -üü-), küira Hää Saa Kad VJg Trm Ksi Lai(-üü-) Plt, küirä Hel Ran TMr Rõu, küürä Kod Ote Kam Rõn Har(-öö-)
1. suurem kühm seljas a. (lülisamba moondumisest, tööst või vanadusest tingituna) sie on `küürägä mies, jumalast jo `luodud küür `selgä; [öeldi et] kes omaga jäi `viimäsest [rukist] `lõikama sene `seljas õli `kõige `välja küür (samal põllul lõikajate küürud) Lüg; eks vanal ikka tule `küürä Vai; poisil on pisisest `pεεle küir abussis Ans; Suur küür oli `selgas, selgroog oli lapselt viga soand Pöi; küir suurem kut mees Emm; küür kui lammas `selgäs Rid; `aigus tegi suure küiru `selgä Tõs; küir `seĺgas, sepik `seĺgas kui sa kõber oled Nis; pikk `sirge mees, aga - - küir `pihtas Juu; `juoksva `kiskus kokku mõnel seilast, küirad `seĺga Kad; lähäb õtsetu küir seĺjän; mõni one lapsel (lapsena) kukunud, küir seĺjän Kod; küür om sellan, maa om nõnda lähüksen kui sa kõnnid Hls; mea ole selisspidi, miul `küürä es ole seĺlän Krk; mõnel om küir säĺlän, kas `lu̬u̬du vai viga saanu Ran; vanal inimesel iks tulep küir `säĺgä Nõo; `väike vi̬i̬l, täl ei saa sinna `küirä nii tulla, täl om säl ütenku̬u̬n kõ̭ik, säĺg ja külle Rõn; taa om nigu kaamõĺ katõ küüräga Har; Küür ku kott säläh Räp || fig (sobimatust, väärast asjaolust või teost) Kus sa sene küiruga lεhed, et levakoti kuju jätad Emm; Üks saloo·ga (puhkepaus) teise `otsas, no `kaugel sa selle küiruga lähed Hää; kus sa selle küüräge läät, sedä ei või me kudagi tetä Krk b. (kartusest, alandlikkusest vms) Kaśs `tömbas küiru `seĺga kui `koera nägi Kaa; Poiss `tõmbas küürü `selgä, losiga (peksku) kui `tahtvad Khn; Tõmbab küiru säĺgä - - siss viab ennäst minemä Nõo; kaśs tõmbass köörä `säĺgä Har
2. (inimese või looma) selg, turi `tassib kotti `küürä pääl Jõh; kas sa selle `eese küiru pεεl `siia `tassisid Khk; `Öhtaks on ikka küür nii `aige (peale kartulivõttu), kas soab änam `sirgele Pöi; Kui ärja karaga korra oled üle küüru saand, siis teist änam äi taha Emm; kui soab otseti `töötada, siis küir jääb `aigeks Kei; kaśs peseb `siĺmi, küür küla `puole VMr; lehem `tõmmab aga küürä `püśsi ja lähäb Kod; `aigus muŕds küürä kõveres Hls; `anden `seantse nähvi `küürä `mü̬ü̬dä Krk; ku vanast aenal sai `käiduss, siss võtit aenakoti küüru pääle Nõo; Rüä `põimmine `oĺli iks kõge kibedamp tü̬ü̬, siss tõmmati nii et küir valut Rõn
3. kühmjas moodustis looma turjal muistel (mõnedel) `veistel on ka küir `selgas Rei; kammelil on kaks `küiro `selgas Kul; `kaamel üteldi kate küüruga oleva; `kaamelil om küir säĺlän, mõnel om kaits `küiru Nõo Vrd köerus
4. kõrgem koht a. kumerus, kõverus, kühm Tahutud said `roikad ikka küüru pεεlt Kaa; varamise `juures tõmmatakse paĺgile kriips `peale, all küür, `teisel nõgu `jälle Kei; ninal on küir peäl (kongus) Juu; [ratta] vitsal on küir siden, tule lü̬ü̬ `õigemass Kod; palgil küür, si̬i̬ taht är `raiu Krk; nõna pääl om suur küir Ran; mina `iste sinna kõjo küüru pääle Nõo || Amme kaalduke lõigati ka `roopi, kui lõigatse küür (kaar) `sisse Saa b. (pinnavormidest) `seaste äi `kasva nöguskid `rohtu, mis sa mää küirust räägid Khk; maja oo kohe mää küiru peal Kir; `kalda küiru peal sai `istu Vän; kui suureks sain, vähe `küirusi oli viel, määd olid kõik kadund JJn; Savika küiraga põllud, need õlid kõvad `künda Trm; `künka pial ehk küüra pial, see on pia üks. küngas on `veiksem, aga küir on suurem, laiem, võis `minna üle `mitme põllu Lai; väegä terräv tu mägi, tu nigu küir, et sääl ei saa `kõndigi tolle küürä pääl Ote; mäe küür siäl koh piḱk mägi johuss olõvat Rõu Vrd köör1