[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

külmetama külmetama (-ĺ-) eP(-dama Khk Hi) Trv, -eme Hls Krk(-m) Hel San Krl, -ämä Tõs Kod T spor V(-mmä); `külmetam(m)a RId(-ämmä Vai); `kültämä, `kültä Khn
1. külmuma (jäätuma, tahkuma) `septembril akkab juo vesi `külmetamma Lüg; Piim `külmetab kojas ära IisR; katuse `räästast jooseb vesi `alla ja külmetab `sõnna ää Mar; seoksed allikad, `põhja all ei ole, ei külmetä kinni; kuue änd oli kõik külmetand Vig; paha siga, mitu viga, maa külmetand ja kärss `kärnas Kse; `Kültet pihelgä marjad `sündüväd `seüä Khn; peab kare küĺm olema, kui meri ää küĺmetab Aud; jögi on `kinne külmetan Ris; mis külmetand on, `üöldakse et tuppa `oistuma `tuua Jür; [toit] oli külmetand kõvaks kui końt Kad; pesu on ää külmetand, nagu kośk kohe kõva Sim; järv ei külmetä vi̬i̬l Kod; maa külmetäss Vas Vrd külmendama
2. külmuma panema; külm olema (ka öökülmast) `Õhta akkas `külmetama, `ommikust oli maa jääs IisR; akkab külmetama, tali tuleb Khk; kui nemad (metsmesilased) `väljas on oln, siis pärast seda änam äi külmeda Phl; iga `öösi külmetas Pal; külmetama akanud juba, kui jaama esist täedetud `Tartus Äks; nüid ta küĺmetab küll järve `kinni; küĺmeteb margussepäevän, siss ti̬i̬b all sügise linadele `liiga Hel; nakap küĺmetämä, nakap simmun `silda (jääd) tegemä Ran; õdagu satap `vihma, `ü̬ü̬se küĺmetäp, siss tuleva iä tilba Nõo; `kapsta küĺmetäp `tünni ärä, et kätte ei saa; kui küĺm ärä om küĺmetänü [vilja], et siss nakass `vaĺmuma Kam; paĺlaskülm külmetäss ruttu ubinõ välläʔ Har
3. külma saama; külma tundma; ära külmetama kui õled `endast `külmetand, siis `tarvis midagi tulist `asja `rüüpida Lüg; `Köśsitas sääl kui `külmetand varess IisR; siä `kärsägä `määridä `külmetäne `varba Vai; ma ole natusse külmetand, `kurkus kipitseb Khk; käed oo täna nõnna külmetan, et sõrmed oo `nõeldid täis Muh; miks sa ennast `oues oled nenda ää külmedand Rei; pärnaõie tee on ka külmetamese `vastu Rid; tä oli nii külmetand na üks końt Mar; Külmetab enese `aiges Han; Mede vana sai `ülge`välles `kültä ning jäi sellest kjõduma Khn; obune jäi soja nahaga sõnna küĺmetama Nis; paled külmetavad; mis sa `küpse `juures küĺmetad (öeld kahtlejale) Kei; küĺmetab `kangesti et `ambaid kokku ei saa `panna JJn; ämm külmetäb kõik pääv väĺjän Kod; `täämpe om nõnda küĺm, et är tah́ts periss külmete; mõnel om sirelisi ärä külmeten ja `jasmini om är külmenu Krk; latse joosiva väĺlän sitsi ilbukestega ja küĺmetivä `räńkä, mõni `õkva verd köhiss Ran; `küĺmä `vihma `tulli `taivast `alla, mia küĺmeti nigu peni Puh; säĺg küĺmeti, lätsi pikäli vaterga `alla Nõo; jala küĺmetäsevä põlvist saanik, ja valutasõva `kangede Ote; külmetäss ja lõdisõss ja hühisess kui tulõ väläst Räp Vrd külmetuma, külmimä, külmlemmä
Vrd külmama, külmehtämä, külmitama, külmätämä
4. külmal kahjustada laskma; külma käes hoidma lasi obuse `väĺles külmetada Mär; mis ma sust nii kaua küĺmetan, akkame vahest minema Juu; mina `kapsaid külmetada ei lase, kevadel läheb nii kui üks köŕt `pehmeks Ann; ma küĺmetan sinu ää, mine tuppa Koe; kui `õĺgist `põlle ei oless ollu, siss oss jo kõtu ärä küĺmetänu Ran; ega sa‿i tohi endä küĺmetädä Nõo; [tal] ollo küll säräne plaan et - - `latset külmetäb ärä, jäävä `aigest kooleva esigi ärä TMr; ära küĺmetegu ärä ennast San; ärʔ külmetiväʔ `hindä Plv Vrd külmsütmä
5. fig lotendama, laperdama `tömba `sooti `juure, puri akkab külmetama Khk; purjud külmetavad loovi `löömise `aega Mus; ära lase `purju küĺmetada, sa lased väga `vasta tuult Hää