[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kükkama kükkama, -ämä Lüg Ote; kükkäm(m)ä (-ḱk-) V; da-inf küḱä|täʔ, -däʔ V(-k-; ḱü- Se)
1. kükitama, kükki laskuma ma põlvõst ei `saaki inämb küḱätäʔ, ku küḱkä, sõss tulõ kraḿp `jalga Kan; Ma pia jo maha˽küḱkämä Urv; sa nigu jäness käüt küḱäten; jäness kükkäss mäe otsan, kulladsõ `saapa jalan = haŕk atr Har; Egas egaüt́s alati sinnäʔ situ õi˽kohe küḱkäss; kükkäss maah nigu üte `vaŕjamise peräh Plv; ma kükkä siiäʔ perä pääle Se || (loomade istumisest) jänis jäi kükkämä Lüg
2. fig (paigal) istuma Ia, kes `ästi üppab, paremb viel, kes kodo kükkab Lüg
3. häda õiendama Küḱkä ilusallõʔ mahaʔ, muidu last `ündrugu likõss Urv; Must kaśs oĺl ti̬i̬ pääle küḱänü Rõu; kõ̭iḱ taa jago oĺl sõ̭aväḱe täüś, sul es olõ˽kohegi küḱädä˽kah Plv; Tsiaʔ oĺliʔ armõtu kõhnaʔ, ku latsõ˽tarõ `taadõ `küksiväʔ, tsiaʔ aiva `hamba˽`külge Räp
4. (painutamisest) keṕp om kükätu veidikese Ote
Vrd kükkima

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur