[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kühm kühm Lüg Muh Kir Juu Plt Hel, g kühm|a Vll Tor Hää Saa JMd VJg Trm Pil Hls, -ä Tõs Trv T V(köhmä Har), -i Rei Kse, -u spor S L, Iis Trm TLä, -ü Hls, -o Ris; n, g `kühmü Vai; ḱuhm Lut, g ḱuhmo Plv, kühmä Se
1. muhk, mõhn (inimesel); küür suur `kühmü on nenä pääl Vai; `sönna on suur kühm `pεεle kasumas Jäm; kühm ninal pεεl Khk; Pisikselt kukkund `kartsa pulga pealt `alla - - pärast kühm kasus `selga Pöi; kühmäga nenä, `kongis nenä Tõs; Ära via seda `kühma `seĺga Hää; mõnel kühm `seĺgas ehk küir `pihtas Juu; suure kühmaga nina JMd; sel on kühm seljas Iis; kühm `seĺgä tullu Krk; siĺmä kolmu om ni `kõrge kühmu, siin `siĺmi pääl Ran; mõni om `õkva sällägä, mõnel om kühm sällän Puh; muedu iluss inimene, aga suur kühm `oĺli säĺlän Nõo; kühmägaʔ nõnaʔ Vas; śääne ḱuhm om säläh; piirovitsa omma sälä `soontõ pääl, sis kasvatas `kühmä Se || fig selg, turi `andis kaada `kühmu Tõs; Kühmü `pihta ańds kottalt rusikuge Hls; kes `kartult maha `jätnü, siss `oĺli jälle `antu joonevitsaga üle kühmä Ote; ma anna sulle üle kühmä Rõn; ja kühmäst ka oĺl paks mi̬i̬ss Kan; kaḿps om köhmä pääl, nii om hää ollaʔ Har; Ma˽võta malga ja˽`tõmba sullõ üle kühmä Rõu; Miis ku ańd nuiagaʔ `kühmä piteh Vas
2. mügar, kühm lepal kasujad ja kühmud küĺjes Jäm; kuhja alumine äär keib kogu, siis vesi jooseb kühmu peelt väljale Khk; paĺgis järsk kühm, ei süńni `seina panna Mär; nää paĺgil siin kühm sies VJg; `õksline puu, kühmud sees Trm; `nu̬u̬ljass kuhi, `lohku ega `kühmä ei ole Ran
Vrd kohm1, kuhm, köhm1
3. (mäe)küngas Seal kühmu `otsas äi kasu midagi Pöi; Lammad seisvad karjamaal kühmu peäl Vig; sääl om pori kühmud vai mättäd Ran; [Puka kandist] nakassiva suure kühmä tulema - - sääl mägitse maa, suure kühmä kah Kam
4. a kõver, kongis; küürus ta om `säärtse suurõ köhmä nõnaga; ku mõ̭nõl om sääräne köhmä sälläga miis, siss üldäss, kohess sa tu̬u̬ küürädsiga lähät Har; ḱugrat́s om sääne kühmä sälägaʔ Vas