körr1köŕr g körriHlsKrkRan; körr g körriKod(köŕri), `körriKuu; n, g `körriVNg 1.põdur, kängus olend; küürus, kühmus inimene vai (vahi) misuke `körri (lahjast põrsast) VNg; poeg one körr ja põdeb; põdelik körr õli eloaeg; piänikene ja veeke nõnnagu körr; köŕr ta one, küögäkile nagu õlesi põdeja; [põrsas] nõnnagu körri ivaKod; äbärikse tallekse jääss `kängu kokku ku ädä körri; vana inimene om kokku `kiskun ku üit́s köŕrKrk; latse köŕr viriseb ütte lugu; muud siga ei ole, si̬i̬ `põrsa köŕr omRanVrdkörrats, körrik 2.köhija, rögiseja üit́s va köŕr ta om, köhi ütte`puhku ja körisess; igäven ädä köŕr, võtt ku körin ja röginKrk Vrdkörrand