könäräätsu, könäräätsunköńä|räät̀su, -räätsun (-ds-) RanNõoKamkõveras(se), kägaras(se), röötsakil(e) kui lehm mäletäb, siss ta vahel om kah `endä köńäräät̀su kisnu; [vana inimene] om kokku kisnu - - köńäräät̀su jäänu; joodiku istuva kah vahel köńäräätsunRan; mõnikõrd ku küĺm om, siss kisu `endä könäräät̀su; käe ja põlve ku̬u̬n, siss olt könäräädsunNõo; [vana põllutööriist on] köńäräät̀su vajonuKamVrdkönäräätsäkil, künäräätsu