kõõristama1kõõrist|amaHääSaaTrvTLäKamRõn, -ammaPlvRäp, -emeHlsKrkHel 1.kõõritama kui [pullid] kõõristavad, siss on siĺma `valged paĺlalt [näha] Saa; ku ta kuri om ja vahib, siss ta kõõristeb Hls; kait́s `äŕga ku na kokku saave, sõss kõõristev; enne kõõristev, sõss paneve `sarvige kokkuKrk; laits edimäld kõõrist, siss `tuĺli iki manu; puĺl kõõristab, tahab sulle `säĺgä `tullaRan; kae kui kõõristass, inemine vahiss `kõõrdi tõsõ `pääle, kui süä täüs omKam; Mis sa˽tah kõõristatRäp 2.toidu üle nurisema, toitu valima kõõristab, ei taha sedä, ei taha todaRan; temä om serände kõõristaja, täl ei lähä sü̬ü̬k `nahkaPuh; mut́t es kõõrista sugugi, uśs läits kaalast `alla ku `lipsti Nõo; küll ta söögiga kõõristab, ei lähä `nõ̭nna kõ̭ikRõnVrdkõõrastama 3.sõbrustama na (poiss ja tüdruk) kõõristev, ei lää vi̬i̬l `paari Krk