kõõksuma`kõõksumaIisR, (ma) kõõksu(n) TõsVänSaaJürJMdTrmKsiLai; `kõõksma KodNõo/-õ̭õ̭-/, (ta) kõõksubSaaKam/-p/; `kõõksmeKrk/-ḱs-/, (sa) kõõksudPst, (ta) kõõksub, -p Hls; (ta) kõõksubMuhKadtakistusega, kõrvalheliga hingama; luksuma Kaśs akkas `kõõksuma, akkab `oksele, aja ruttu `õuve IisR; kui laps kõõksub, siis tal oo külm Muh; rinnad on kinni, kõõksuvad ku `ingad Vän; teinekord akkab inimene `kõõksma, siss üteldi, et süda tänab söögi eest Saa; mõni kõõksub puole eluaeg JMd; tämäl õllud kaks kana, `kõõksnud `kõõksnud ja tõene surend ärä Kod; kui kõõksud, siis `ööldasse, et taga riagitasse Lai; joo `küĺma vett, siss jääb `kõõksmine perra Pst; `kõõksme akkad ku sa `tõmbad `kanget tubakud Hls; mõnikõrd ku ma naka `kõ̭õ̭ksma, siss `ütle et ei tä kes tu miu vana inimest nüid vannup NõoVrdkieksuma