kõõbekõõbeMuhTõs, g `kõõpeHanVarNõo; kõõbõʔ g `kõ̭õ̭põHar 1.kaapimise saadus, kaabe ma˽kõõbidsi `õuna, pańni henele `suuhhõ kõõbõt; toomõ kõõbõt `pańti pääle, konh `haigõ kotuss oĺl; me taha ka paa kõõbõtHar 2.õhuke kord, kiht Siit saa `eina kedagi, nagu kõõbe pial, `kaari põlegiHan; `piske lume kõõbe o muas, ei sellega või rege taha `panda `ühti; piim oo alva maeguga, kui koore kõõbe piälVar || laha nagu kõõbeMuh Vrdkõbe2