[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
kõverus kõverus IisR Muh Tõs Hää JMd VJg Trm Plt Vil Puh, kõbe- Mär Kse Hag, kö- Khk Vll Ris, kõverus|s Krk Puh Nõo San, g -e; kõvõru|ss (kõve-) g -sõ Ran V(-śs Se); koveru|s Vai, g -kse Kuu(n -ss), g -se VNg
1. kõver koht, looge [paadi põhjapuuks] `täüdüs kuusk `olla `miŋŋel vähä `juurigas oli koveruksega siel `kannu `juuress Kuu; `Painapakkul `antasse `luoga `puule `õige kõverus IisR; senel puul on koverus sies Vai; `tuhli koogu köverus Khk; ti̬i̬l `seuke kõverus si̬i̬s Hää; [jalase] kõberus suab juurikast `tehtud Hag; kaśs magab kuera kõveruses JMd; suure kõverusega sirp VJg; tare kõverus (katusealune ruum) Vil; mõni ilus puu om `siuhkjas, ei olõ kõvõrust sehen Ran; kraavil om kõvõruss Krl; taal naalal om vi̬i̬ĺ üt́s kõvõruss sisen; säält minnen tei sa˽suurõ kõvõrusõ `sisse, mi kaut olõss sa˽periss `õkva saanuʔ Har || koht, kust kehaliige kõverdub kää koveruss; `polve koverus Kuu Vrd kõverdus1
2. fig valskus, ebaõiglus; krutski tegeb koverust Kuu; Kui `kuski `kriiskatakse ja kõverust tehakse, siis täma sial ikke ninamies IisR; poiss kõverusi täis Hää; ta tahab ika köverust ja undrati teha Ris; tal om üit́s kõverus sehen Puh; Kis kõvõrust külv, tu viletsust lõikas Krl; tal ummaʔ kõverusõʔ seeh Plv; mis kõvõrust [kubjas] nägi, es jätäʔ `nuhtlõmadaʔ Räp; tõõsõ päle kääńd kõvõrusõ (süü) arʔ Se
1. kõver koht, looge [paadi põhjapuuks] `täüdüs kuusk `olla `miŋŋel vähä `juurigas oli koveruksega siel `kannu `juuress Kuu; `Painapakkul `antasse `luoga `puule `õige kõverus IisR; senel puul on koverus sies Vai; `tuhli koogu köverus Khk; ti̬i̬l `seuke kõverus si̬i̬s Hää; [jalase] kõberus suab juurikast `tehtud Hag; kaśs magab kuera kõveruses JMd; suure kõverusega sirp VJg; tare kõverus (katusealune ruum) Vil; mõni ilus puu om `siuhkjas, ei olõ kõvõrust sehen Ran; kraavil om kõvõruss Krl; taal naalal om vi̬i̬ĺ üt́s kõvõruss sisen; säält minnen tei sa˽suurõ kõvõrusõ `sisse, mi kaut olõss sa˽periss `õkva saanuʔ Har || koht, kust kehaliige kõverdub kää koveruss; `polve koverus Kuu Vrd kõverdus1
2. fig valskus, ebaõiglus; krutski tegeb koverust Kuu; Kui `kuski `kriiskatakse ja kõverust tehakse, siis täma sial ikke ninamies IisR; poiss kõverusi täis Hää; ta tahab ika köverust ja undrati teha Ris; tal om üit́s kõverus sehen Puh; Kis kõvõrust külv, tu viletsust lõikas Krl; tal ummaʔ kõverusõʔ seeh Plv; mis kõvõrust [kubjas] nägi, es jätäʔ `nuhtlõmadaʔ Räp; tõõsõ päle kääńd kõvõrusõ (süü) arʔ Se
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|