kõverkõverLügIisRPöiMuhVarTõsTorHääSaaJuuAmbJJnKoeVMrKadVJgIVlPõTrvHlsKrkRanNõoTMrSan, kõberLHaTürPlt, köverSNoaRis, kover spor R, g -a; kõvver g kõveraTLä(`kõvverNõo) KamOteSan(g kõvvera); kõvõrKhnRanVõnKrlHar, kõvvõr, -ŕ VõnOteV, g kõvõra; `kõvvõrNõo I.mitte sirge 1.kaari, jõnkse, lookeid, keerde omav puud on `vändrikud, on koverad; tigu `karbid - - `kieravad kohe koveraks Jõe; `postaagi kovera `otsaga `saivad ta käde VNg; ega kõvera `vorsti saa `süia Lüg; üö`kulli on kovera nogaga Vai; `tuhli vaud nii köverad Khk; Kulbi vars oli köver kut keend siajalg Kaa; `Vardad puhas kõverad, äi tea kudas nendega kojutakse Pöi; ma‿p taha neid kõverid puid mitte Muh; Äi pane mette köverad körtgid risdati (ei tee midagi) Emm; jõgi oo sii mede koehas kõber Vig; kirjusid `koeri, kõberid `kaski, Jürisid ja Marisid oo kõige `rohkem Kse; `sirged sooned ei ole nii iad kui kõverad (veskikivil) Var; kõberad `naaskled oo `õmluse jaussTor; kövera `noaga tehakse lusikad Ris; tugeb, kõber puu Nis; mõni on `kasvand nihuke kõber, keerd puu; pää juba soab `otsa, aga ma põle täna mitte kõverad `kõrtki teind, mitte `miśkid ei ole teind Juu; `nuaskel on kõver, kellegä `paslit paegatasseKod; `mitmet pidi kõver [puu]; kiver kõver kus sa läät = jõgi Krk; su̬u̬ pääl om pedäjä `jäńne, kivera ja kõvera nõnda ku na‿m kasunuva Ran; paĺk om `kõvver, ei sünni `saina; usse eńg om kõverass `lännu; mõnel `olli kõvera vao, nigu sia vingeld; jalasse puu pidi olema tävveste õgu, ädä `kõrral võis tüve ots olla ütele poole kõvver; ei tohi näpuga toda nu̬u̬rd ammast puttu, muidu kasvava kõvera (viltused) `ambaNõo; siss `laulsiva ike: sirise, sirise sirbikene, kõrise kõver ravvakene TMr; kõvvõr naal Har; igävene kõuŕ, ta mõni puu um, sääne kõvvõr ja `juńtrik Rõu; tu̬u̬l oĺl `uhke kõvvõŕ piip Plv; kõvvõŕ ti̬i̬ Se || (kehaosadest) See köver jalg jääb taal egase `poole ede; Sääred kõverad kut käia vändad Pöi; isa[luik] `lindab `sirge kaelaga, emal on köver kael Noa; näpud on mul nii kõberad Kse; mul oo pöial kõber, läin `aasta jäi `vankre vahele Aud; kõ̭ik luukondi `kange ja kõvera Ran; täl jala olliva väĺläpoole, põlvist kõvera nigu sirbi jälle Nõo; mi hanil om kah armõdu `uhke kõvvõr kaal Har; mõnõl kõvvõr nõ̭na; täl oĺl koolih `kävvüh jo˽kaal kõvvõŕ; jalaʔ oĺli kõvõraʔ Vas; hüäl tsial kõ kõvvõr hand Lut || mu köver pöld (kõht) nii tühi, tahaks püsut `peale `vötmist Mus || sa ei˽saa `õkva visadaʔ, sul om kõvvõr käsi (ebatäpne) Har; kõvera käega tulema külakosti tooma `Pulma või `ju̬u̬tu ja matustel ikki `tuĺti kõvera `käega Hää; kui perenaine tuleb, on alati käsi kõver (toob midagi) Plt; või te tulede kõvere `käege siiä, `arvad et miu naisel esi süüvvä `puuduss om Krk 2.(inimesest) a.küürus, vimmas Poiss kõver kui `luogapuu IisR; köver inimene, vana `küürus inimene Jäm; ise oled kui `tuhli ide köver, aga mörra kallale tuled küll Vll; Vana on nii kõver kut kook Pöi; Pikad inimesed oo vanaduses kõberad kui kaelkoogud Han; kas ma olen nisa·ma kõver kui Eina mut́t JJn; `tuĺli `mäele, esi valust kõver TMr; säĺg om kõvvõr, tu̬u̬l om kühm sälläl Krlb.kõõrdi, viltu vaatav kõvvera siĺmage mees, vahiss `kõõrdi San; taal poisil omma˽kõvera˽silmäʔ, siiä˽kaess, sinnä näge Krl; ku jämme kabõhõnõ (rase) jänese lihha süü, saava latsõl kõvõraʔ silmäʔ Lut 3.figmitteotsekohene, keerutav; vale; valelik Igä inimene on oma `muodi kover (igal omad vead) Kuu; `Kierutas siin oma kõvera juttuga IisR; Täma jutud on kõik kõverad naagu jänese jäljed Pöi; ära pööra `öigud köveraks Rei; ta `rääkis na köverad juttusi, tea kas ta `salgab midagi vöi Ris; `õigus `tehti kõverast VJg; teie saade nätä `saama vahet `õige ja kõvera vahel Ran; kui sina kõnelat `õiget, temä käänäp kõverass tolle sinu jutu; mes tä `kaibleb tõśte pääle, iks tõese om kõ̭ik kõverapaĺt temä om `õige Nõo; taa lät́i poiśs om nätä kõvvõr külh; usu ei maʔ su juttõ, sul omma alasi na kõvõra jutuʔ Har; ta tege kõiḱ `õigõ kõvõrast, muutku `kaege ette hinele Se || pej (naabermurdest) Nigula `rahvas, sie on kovera `kielega Jõh; kui vanemad viel elasid, siis õli siäl `uopis kõver kiel Vai 4.a.süüdi kas sinno mõistõtass kõvõrass; olõ õi sukugi kõvõragiʔ, a saiʔ süü siśse Seb.võlgu rahaga um kõvvõŕ; `tõesilõ raha olõ kõvvõŕ; vallamajalõ olõ kõvvõŕ Lut 5.(võrdlustes) Kover `nindagu paa sangKuu; köver kut `upsa kuse rada Khk; Köver kut koogeraud Kaa; Kõver kut käia vänt Pöi; Köver juśtkut kreeka eeEmm; kõber na looga murre Nis; kõver nigu kundi kusi Ran; kõvver nigu looga paene jälle Nõo; kõvvõr om nigu lu̬u̬k Har II.s 1.vanapagan, kurat – SeLut 2.süüdlane ma olõ õi kõvvõr; teḱk minno kõvõrast, esi jäi `õigõst Se Vrdkõverik