kõsunekõsu|ne g -seSaaRis/köso-/ Kei, -tseKrkHela < kõsu1kõsune vili es `kõlba `si̬i̬mles, kõsuse viĺla pańni ät́t loomadelle; kuiterad oal peeniksed oĺlid, siss üteldi kõsused kaunadSaa; kösone kebja vili, tuul ajab edasiRis; rabades paramad ibad tulevad `väĺla, kõsusemad jäävad `kinni Kei; tõmmaśs raavi einä`maale `sissi, nüid om maa nõnda kõsutsese jäänu, maa om nõnda kui tuhkHelVrdkõsline