kõrvetamakõrve|tamaPöiMuhL(kõrbe-MarVigMihPJg, kõrvõ- Khn) KITrvT(kõrvetõme, kõrbõtõmõSan), -damaSaa, -tem(e) M; kõrvõtam(m)aKamV(kõrbõtõmõKrlSe); körve|tamaSaRis, -damaHi; `korvetam(m)aR(`kõ-LügIisR) 1. a.kergelt põletama, pinda kuumuse või tulega mõjutama `Pliita `uksega `kõrvetasin käe ära IisR; See `ööti oma jala palava `veega ää kõrvetandPöi; `lastel `vöedi arjased - - [saunas] palavaga körvedas medaged `väljaKäi; sured puu kannud olid - - sured kõrvetud kirjad olid pealLih; `lamba piad jalad kõrvetati `ahjus ära Tõs; `leili tuli küll - - nõnna et kas kõrveta kohe eneseKoe; `enne `valged tapeti siga ja kõrvetite [karvu] tarenKod; meie talul kõrvetatasse siga, mõnel talul `võetasse `veega [karv maha] Äks; ani `karvu kõrvetets ärä tule pääl `õĺgikHls; `väega kuum om sü̬ü̬k, jahuta ärä, muidu laits kõrvetab suu; mes sä nii tule lähikesi lähät, laset `endä ärä kõrvetada; kõrvetap küll, aga tuld ei ole, t‿om kadajass Nõo; t́sika `kõrbõtadass meil Se; nina kõrvetama fig (valusast õppetunnist) Käis ühe`korra `kośjas, tuli `korviga tagasi, ei sie enamb lähe nina `kõrvetama IisR; Körvetas nina ära (sai ninanipsu) Jäm; läks `ot́sima seda [töö]`kohta, aga kõrvetas nina, ei saand Lai; läits rikast naist `saama, sai äbi, siss kõrvet nõna; ärä kõrvet oma nõna [öeldi, kui] läits suurd `saama, aga maśs vi̬i̬l `pääleRan || kähardama, lokkima nüid akatasse `juusid `raudadega kõrvetamaMuh; tüdrukutel olid selle jaost tangid, nendega kõrvetasid `juukseidLai || (söödikute tõrjest) loobitasse seina peal `keeba vett, `öötasse [et] akkan lutikud kõrbetamaMar; vanass kõrveteti `kirpa kõdan, õletükk põlema, ise kaksite piäle särgi jatkol - - tuli käis üles ja kõrvetas kirbud ära Kod; tu̬u̬ õtak ku kõrvetedi, sai `kirpest `valla, tu̬u̬ `ü̬ü̬se sai magada; `kirpekõrvõtõdass õdaguNõo || fig(nõidusest) `enne `aeti `ärja `mullikas tuppa `küündlä `päiväl, põledetti `kukla pääld `karvad `välläet õleses (oleks) paremb ikke `panna - - `üieti `ärja `sarvi `kõrvetamma Lügb.pinda pruunistama, praadima; kõrbeda või söestuda laskma küll `oige `korvedab `rasva, `ninda et keik kohad on `suitsu täüsVNg; `kohvi `kõrvedetta `prenni sies `pliita pialLüg; körveda natune liha Khk; körvetaskid supi `pöhjaKär; Kõrvetasi oma kalad omiku ää Pöi; ahi kõrvetab levad ää Muh; kohvi jauss kõrvetad odre ehk nisu Tor; pane uad `remlisse, akka kohvi kõrvedama Saa; see nihuke ull sańt pada, kõrvetab alati `põhja kõikJuu; kõrvetasin rukki jahu pańni pial VMr; meie kõrvetama `ermid ja ube pańni piäl, `su̬u̬la võid ehk `rasva `ulka, kõrvetet `ermed on üväd Kod; kõrvetatu liha on mõruÄks; ku `rasva kõrvetetse, siss jääverasva`narma; kanepi teräd kõrvetedi pruunis paa põhja pääl (kanepitempi tehes) Pst; vägev liha lõeguti paa `põhja peeniksess, kõrvetedi pruuniss Ran; tu̬u̬ linnasse leib kõrvetedi ahjun pruuniss Nõo; tiä oĺl nii är˽kõrbõtõnu˽tu˽supi, et es `saaki süüväʔSan; kohv vaja ärʔ kõrbõtõ Krl; liha kõrvõtõdi pańni pääl Rõu || figMitu kokka kõrvetavad pudruääHanc.(tules) ära põletama kahessateisn maja `olli, kõik tuli kõrvetas ää Muh; üks kõrvetab oma maja `jälle (tulekahjust) Juu; kõrvetab vana `räiska Äks; ulga puid kõrveti ärä ja vi̬i̬l es lähä [saun] kuumas Hls; [ta] kõrvets sääl `okse; tetti `naari saadu pääl, kus saat är kõrvedideKrk; kui kahe inimene ärä läits, siss pühiti põrmandut ja kõrvetedi `pühkme ärä ja joodeti loomale Nõo 2.kuumama, ergama (päikesest) a.põletavana tunduma päiv saab jo `lõune, et akkab juo `kõrvetamma Lüg; äge`korveta `kaula rakkosi täisVai; kibe palava `päike on täna, üsna körvedab Khk; Küll ikka körvetab, just kut ahju eesKaa; igavene soe ilm naa et kõrvetab Tõs; pää kõrvetab `enne `pikse `vihma Kos; süda `pääval `päike `kangest kõrvetab VMr; pääv eile kõrvetas - - ikke kole pala oli Lai; päe kõrvets, `siĺmi ei saa `valla aia Krk; minev`aasta kui me `einä tegime, siss päev kõrvet́ kah mõnikõrd nii et tah́ts `eńge `väĺlä võtta Hel; `kange kuum päiv, ta kõrvetab ku tuli jälleNõo; vihma kõrvetama(kuumusest enne sadu) nii kange pala, kõrbetab ikke täna `vihmaMar; palavaga kõrvetab pää `vihmaKei; nüid on nii lämm, päike kõrvetab ike `vihma Juu; `kangest kuum pää, ei tia kas kõrvetab `vihma, rahvas riagivad nõnnaLai; päev om nõnda `elkjass, nüid ta kõrvetab küll `vihma Hel | kui päiv kõrvetap ja nigu rasse om kõik, siss üteldäss päiv avvup `vihmaKamb.põuaga taimi kahjustama `päike körvedas rohu karjamal nenda ää, et `loomadel pole säält änam `saaja midad Khk; tuhlis on all, pala körvetab varred ääVll; Taevas punab - - äi too `vihma, kõrvetab ää kõik Pöi; see pala ja põud kõrvetas viimaseni kõik ää Mär; tänavu körvetab küll keik vili ääRis; oli palav, siis kõrvetad `sieme ää, ta ei idanegi enam VMr; sügise vili ärä kõrvetet, mes siis vi̬i̬l vihim `õt́sma tuleb Kod; si̬i̬ `kange `kuumuss kõrvets ni̬i̬ lina kiu `väege pud́evess ja `lemlisess Krk; sääl olna suur näĺg, ollu `kange kuum ja kuju, ja kõrvetanu kõ̭ik viĺlä ärä Nõo || küpsetama tänä `öösse lõi `valku, se akkab sui`viĺla kõrvetama ja rukist `vaĺmis tegema Juu 3.punetama; punama panema taevass kõrvetap, tuleb saduPuh; [kui] `pilvi kõrvetas, siss tule `eitlikku `ilmaOte; taivass kõrbõtõss perän `päiväSan; ei˽tiiä˽kas satu `näütäss vai, `piĺvi kõrvõtassUrv; pilve˽kõrvõtasõʔ, ku mõ̭nikõrd õdagult omma `säärtse kõlladsõʔ; pilve˽kõrvõtasõʔ, hommõń saa `vihmaHar; mõ̭nikõrd ommaʔ nii verevä pilveʔ, päiv kõrvõtass `piĺviVas 4.kipitust, valu(kõrvetusi) tekitama a.seesmisi (valu)kirvendusi põhjustama ei saa juo `süia midägi `asja, maos - - `kõrvetab kõhe Lüg; nii viha ölut oli, kurk körvedab nönda; paise körvedab kui mäda `sisse teebKhk; Ma äi voi änam apud `asja `süüa, siis rünnad akkavad körvedama ja nii sandid `röhtlused käivad et erm Rei; süda on nii `aige, üsna kõrvetabVän; ku ma natuke tahan pöörda või käända, siis nõnda ku kõrvetab siin puusade sees Hää; valu kõrvetab siden, äge valuKod; `jalges ei ole `võimu, jalad teine päe `õõgavad, nigu kõrvetab `kuśkilt Plt; ei või kapustit süvvä, sõ̭ss akkass rinnun kõrvetemeKrk; rinna palutuse käevä, `täämbä om `väega alb olla, `õkva nigu kõrvetap rinnun Ran; nii kuumõtõss ja kõrbõtõss `rindu allKrl || (janust) südä kõrvetab sees, tahas `juuaTõs; süda kõrvetab, tahab `külma vett VJgb.(nõgese puutest või putuka hammustusest) nõgelas `korvetabvalusast Jõe; roudnögesed [on] irm`kanged körvetamaJäm; `koltsed `naklised (sipelgad) ne körvetavadKhk; Kui käte jalge sihes `jooksva on, siis `kästakse nõgestega kõrveta Pöi; nögesed körvedavad keed rakkuRei; Küll narvlased kõrvetavad, isi `piśsed aga kusevad na valusaste Han; emanõges, need ei kõrbetaMih; raudnõges kõrvetab koa küllJuu; ihu on kupal kui `nõeksed kõrvetavad VJg; nõgessed kõrvetavad käed rakka täis Kod; nõgese kõrveteve, karu `ohte sorgiveKrk; raudnõgene kõrvet valustePuh; musta kusi`kuklase ei kõrveta; nõgestega kõrveti käe ärä, küll valutab; mõni `kärbläne pureb valuste, `õkva nigu tulega kõrvetap Nõo; pää kibisäss tast lagipääst, nigu nõgõsõga oss kõrbõtõt Rõu; nõgõsõ˽kõrbõtasõʔSe || fig katsub aga sõnadega kõrvetada teist `easteJuu; Ta reakis `kärmest ja käredast, nii kui kõrvetas oma kõnega Trmc.(külmatundest) Ta on pakane külm ja vali tuul, kõrvetab kohe kui `välja lähed Pöi; küĺm kõrvets nõnda, et taht nina pääst är võttaKrk; `õkva nigu kõrvõtass, nii külm omKam; ilm om kah õigõ külm, noh ta kõrvõtass mõ̭nõ päävä, sis lask jäl `lämmäbässHar | (külmakahjustusest) külm kõrvet́ kardule `päälse äräHls Vrdkorvendama, kõrbama 5.fig(kiirest, intensiivsest tegevusest)a.lööma oda ma körveda `soole ühe laksuKhk; aga ma lähän ja kõrvetan `talle `easte möda `kõrvuJuu; kõrvetas teesele `vasta näguPltb.liikuma, sõitma nii kibest körvetas (kihutas), ma‿s jöva kuidagid `järgeKhk; läks obusega kõrvetes `möödaKsec.(sõnadega) nähvama ma siss kõrveti küll - - mia `võĺtsma ei naka Nõo | nõnna `auksid koerad ku kõrvetäsidKod