[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kõrvast kõrvast Muh L(-rb- Mar Mih) spor Ha, Amb Pai VJg Kod(-ss) Lai Plt Hls Krk; `kõrvast Lüg; körvast S(`kör- Khk Mus Emm), Noa Ris; `korvast Kuu
I. postp
1. kõrvalt, kellegi, millegi külje ligidalt, juurest sis sain `ahju `korvast `ruobi Kuu; tule ukse `körvast εε; mulgu `kõrvast aid `katki Khk; Vassikas akkas lehma körvast eina`körsi närima Kaa; palitu läks `tasku kõrvast kat́ti Saa; vana Juań võt́t obese suu kõrvass `kińni Kod || naene suri mehe kõrvast ää, mees nüid ilma naeseta Tõs; `leitsin teda teise mehe kõrvast VJg; mi̬i̬s võtab teise [mehe] kõrvast naise ärä Hls
2. (ajalisest järgnevusest) järel sepp õli `ühtä `puhku pajas, ikke `päivä `kõrvast päiv Lüg
3. samaaegselt, paralleelselt einatöö körvast sai ikka nii pailu näpistud, et sai marjule `mindud Kär; `püidasime ise kala töö `körvast Mus; Koloosi töö körvast saab oma lehma ein ka tehtud Kaa
4. võrreldes ku on üks `veikemb mõis `tõise `kõrvast, siis sie on `karja mõis Lüg; Runntuhli ning räime körvast oo panninott ikka tükkis teine asi Kaa; Kasu ema `öötakse oma ema kõrvast uńt olavad Pöi; see (teenija) `olli õiete vilets so kõrvast Muh
5. kellegi oma(nduse)st, jaost sie inimene on `üsna `vaine, aga ikke `võetasse tema `kõrvast, tehasse viel `vaisemast ku on Lüg; `Andas `eese körvast `meitele ka `lesti Kaa; ta saab sealt teise kõrbast `süia; `vaese kõrbast `võetasse ikke, ega rekka kõrbast `võeta Mar; naine peab mehe kõrvast `süia `suama VJg; `vaese kõrvast ike kistass ja andass rikkale Hls; kõhu kõrvast toidu arvel (kokku hoides) näpista oma kõhu kõrvast se natuke, mis sa annad Hää
II. adv
1. kõrvalt, küljelt; juurest, lähedusest meestel olid lühiksed püksid, natuke kõrbast `lõhki Mih; teene naene läks - - `keskelt, obuse teed kaada, mina läksin siit kõrvast Aud; `tõmma vähemad peedid suuremade kõrvast ära Saa; ma olin kahe ema vahel, eks need `aitasid kõrvast ko siis, `tömbasid oma kablidega koa kõrvast (kartulivõtul) Ris; eks tükk lõigatud ära jälle kõrvast [särgi lõikamisel], sest sai jälle muud, õlalappi ja Amb; tuuĺ om kõrvast, ei ole `vastu Hls || naene `olli kõrvast ää surn Muh; olid kaksikud, teine suri kõrvast ära Kul; `Raskõmad `aśja ei põlõ, kui mies kõrvast ää kaob Khn; mees surnd kõrvast ää Juu; naine sures kõrvast ärä ja mees jäi `järgi Hls
2. eemalseisjana, kõrvalisena teine räägib kõrbast tale siis, et see põle `õige mette Mar; ja üks kõrvast `ütlen tääle, et pööra `õues üks sia moĺd kummuli Var; Ta ti̬i̬b rumalusi ja teised - - `kangesti kõrvast naeravad Hää || (salakesi) kuuled kõrvast ja kõneled kõrvast ka tõisele Hls; mõni olli kõrvast nännu iki, ku ta tei Krk
3. (millelegi põhilisele) lisaks; mitteametlikult sääld körvast saab ikka `süia ka Rei; põld oli küll pisike, isa tegi tööd, sai kõrvast siis `jälle Pai; ma `ti̬i̬ńsi kõrvast ka mõne kopigu kulu raha ärä Krk