kõrvankõrvanTrvHlsKrk 1.postp a.kellegi, millegi kõrval; juures, ligidal `vankrel om juhi aisa kõrvan; kurdab (seisab) `püsti usse kõrvanHls; sulane ja pops olli kõrulise, talu kõrvan `elliv Krkb.lisaks vale armuke om si̬i̬, ku mehe kõrvan pida tõist mi̬i̬stKrkc.kellegagi võrreldes mis sa nüid miu kõrvan olet Krkd.(aega väljendavalt) järel päe päeva kõrvan kaob ära Hls 2.adv kõrval, juures kui ti̬i̬d tetti, sillasaks olli kõrvan või vallatalitaja, vaat́ üle Hls; obesek tah́ts `meege (meiega) `võitu aia, küll ta sidiśs kõrvan, iki jäi tagaKrk Vrdkõrvas